August 2024 kokkuvõte

Ülevaates keskendun põhjalikumalt majandustulemustele. Põllumajandusega seotud ettevõtted on raskustes, eelkõige East West Agro, samas Akola viimane kvartal oli tugev ja aitas lõpetada keerulise aasta positiivselt. Ignitise tulemused on jätkuvalt head, samas on aktsia surve all, toon välja selle põhjuse ning millal on oodata nii Ignitise kui ka kogu Balti börsi tõusu. IuteCrediti numbrid olid kehvad ja juhtkonna tegevus on küsitav, kardetavasti ei mõisteta olukorra tõsidust. Mintoses jõudis tootlus atraktiivsele tasemele, ilmselt mängib siin oma rolli Planet42 raskused. Kokkuvõttes oli kehv kuu, lisaks tavapärasele Funderbeami konto punasele värvile, tuli miinust ka krüptoraha investeeringult.

LHV väärtpaberikonto (kustutasin konto andmed) nägi 31. augusti seisuga välja niimoodi:

Konto väärtus langes kuuga ligi 3%. Oli kehv periood, sest kuuga langesid kõik aktsiad ja ka IuteCrediti võlakirjad.

Akola (AKO1L, endine Linas Agro) avaldas IV kvartali ja terve majandusaasta tulemused. Keeruline aasta lõpetati tugevalt, sest tänu viimasele kvartalile suudeti ka aasta lõikes näidata kasumikasvu. Neljanda kvartali puhaskasum oli 17 miljonit eurot ja tähendas suurt edasiminekut, võrreldes eelmise aasta 4 miljoni eurose puhaskahjumiga. Kogu majandusaasta käive ulatus ligi 1,51 miljardi euroni, mis langes küll veerandi võrra, samas tõusid kõik kasumlikkusega seotud näitajad. Brutokasum jõudis 152 miljoni euroni (+10%), EBITDA ehk kulumieelne ärikasum oli 75 miljonit eurot (+11%) ja puhaskasumit teeniti 26 miljonit eurot (+27%). Äri edukust mõjutab väga palju tegureid ja lisaks tegutsetakse erinevates alamsektorites. Laiemalt saab öelda, et viljaga kauplemisel keskenduti suurema kasumiga tehingutele, mis vähendas oluliselt käivet ja linnuliha tootmine oli äriliselt väga edukas. Nisu hind mõjutab Akolat nii otseselt kui kaudselt ja peale vahepealset tõusu on hind uuesti alla tulnud. EBITDA prognoos oli 70-90 miljonit eurot, mis suudeti täita ja sama tulemust oodatakse ka uuelt majandusaastalt. Akola on tegemas suuri investeeringuid ja kui need valmis saavad, siis on oodata EBITDA prognoosi tõstmist. Näiteks sisenetakse biometaani tootmisse, selles vallas on rajamisel kaks tehast ja kasutatav tooraine tekib firmasiseselt. Varasemalt on lubatud maksta dividende vähemalt 20% kasumist, mille põhjal võiks oodata ühe aktsia kohta väljamakset kuskile 3-4 sendi vahele. Suuremat dividendimakset ei oota eelnevalt mainitud investeeringute tõttu.

East West Agro (EWA1L) raporteeris I poolaasta tulemused, firma aktsiad on First Northi alternatiivnimekirjas, kus on leebemad nõuded ja seetõttu ei avaldata majandustulemusi kvartaalselt. Leedus tegutsev Massey Fergusoni traktorite edasimüüja olulisemad numbrid jäid eelmise aasta omadele alla. Müügitulu oli 14,6 miljonit eurot (-18%), EBITDA ulatus 1,05 miljoni euroni (-17%) ja puhaskasumisse jõudis 600 tuhat eurot (-37%). Täpselt sama number on ka kasum enne maksustamist, seega pole I poolaasta puhul tulumaksu maha arvestatud. Firma juhtkond ei muutnud käesoleva aasta prognoose ja ootab endiselt käibeks 37 miljonit eurot, EBITDA peaks ulatuma 2,9 miljoni euroni ja kasum enne maksustamist moodustama 2 miljonit eurot. Viletsamate näitajate peamiseks põhjuseks oli turu üldine langus, uute traktorite müük langes Leedus 27% ja kombainide müük kukkus koguni 58%. Põllumehed on uue tehnika ostmisel ettevaatlikud, vilja hind kõigub tugevalt ja kulusid tõstavad kõrged intressimäärad.

Ignitis (IGN1L) avaldas korralikud I poolaasta majandustulemused. Teise kvartali puhaskasum küll veidi vähenes, Leedu energiakontserni aktsiad on nii odavad, et tegelikult piisab, kui numbrid püsivad enam-vähem samal tasemel. Kasutan endiselt vaid numbreid, mis ei sisalda ühekordseid tulusid ja kulusid (adjusted). Esimese poolaasta arvestuses liikusid kasumit kajastavad näitajad ülesmäge, käive ei ole selle ettevõte puhul kõige parem näitaja tulemuste analüüsimiseks. Üheks peamiseks näitajaks on EBITDA, mis tõusis 289,7 miljoni euroni, kasvades 14%. Peamiseks põhjuseks olid paremad tulemused roheenergia valdkonnas ja võrguäris. Ühtlasi tõsteti käesoleva aasta EBITDA prognoosi 450-480 miljoni euro vahemikku, varasem ootus oli 440-470 miljonit eurot. Esimese poolaasta puhaskasum kasvas kümnendiku võrra ja jõudis 164,6 miljoni euroni. Kooskõlas strateegilise plaaniga, makstakse I poolaasta eest dividende 0,663 eurot ühe aktsia kohta.

Ignitise aktsia puhul tekitavad müügisurvet institutsionaalsed investorid, mille taga on suure tõenäosusega erinevad Lääne fondid. Peamiseks põhjuseks on sõjahirm, kohalikud investorid võtavad olukorda märksa rahulikumalt. Leedu ettevõtete puhul ei ole võimalik internetist leida aktsiaraamatut, mis on Eestis olemas. Ignitis toob enda aruannetes välja info, mis näitab, kui suur on erinevate investorite osalus kokku. Tuuakse välja kolm gruppi, esimene on enamusosanik, milleks on Leedu riik ja kellele kuulub 74,99% Ignitisese aktsiatest. Huvitavam osa puudutab jaeinvestorite (eraisikud ning väga levinud on ka ettevõtte alt tehtud investeeringud) ja institutsionaalsete investorite (professionaalsed varahaldurid, reeglina erinevad fondid, näiteks pensionifondid) aktsiate jaotust. Viimase aruande kohaselt kuulus institutsionaalsetele investoritele 15,09% ja jaeinvestoritele 9,92% ettevõtte aktsiatest. Riigi osalus seisab paigal, pidevas muutuses on ülejäänud investorite osakaal. Rohkem kui aasta jooksul on igal kvartalil suurenenud jaeinvestorite osakaal ja see trend peaks jätkuma. Kui võtta lahti Ignitise aktsia tehingustatistika, siis ei ole raske jõuda samale järeldusele, et väiksed investorid ostavad ja suured müüvad. See ei võimalda aktsia hinnal tõusta, kuigi ettevõtte näitajate põhjal peaks firma olema palju rohkem väärt. Sama jutt kehtib sisuliselt kogu Balti turu kohta. Statistiliselt on september börsil kõige kehvem kuu, oktoober on kurikuulus börsikrahhide poolest, peale seda leiab tavaliselt aset väga tugev periood. Ajaloolise info põhjal võiks tõusu oodata aasta lõpus ja tõusutrend peaks jätkuma ka uue aasta esimestel kuudel. Üsna ebameeldiv on osta langeval turul aktsiaid ja paljud investorid võivad oodata, kui on näha selgeid märke trendi pöördumisest ja siis hüppavad liikuvale rongile.

IuteCredit teatas I poolaasta majandustulemused, mis panid muretsema. Kuigi tulud ja laenude mahud kasvavad, saab välja tuua kaks peamist probleemi. Esimene probleem on kasumlikkus, sest I poolaasta puhaskasumiks jäi 4,1 miljonit eurot, mis tähendab 42% tagasiminekut. Teine mure on intresside kattekordajaga, mis langes 1,5 peale ja sealt allapoole ei tohi enam kukkuda, sest see läheks vastuollu võlakirjade tingimustega. Intresside kattekordaja leitakse viimase 12-kuu EBITDA jagamisel sama perioodi intressikuludega. Opereeritakse väga piiri peal, kuigi majandustulemuste esitlemisel öeldi, et vajadusel kärbitakse tegevuskulusid, et vastata nõuetele. Reeglina jätavad laenuandjad ikka korraliku varu, selline tegutsemine on riskantne ja taunitav. Päris mitmed juhtkonna otsused ei lähe kokku enda arvamusega ja seega ei tunne ennast mugavalt, hoides IuteCrediti võlakirju. Ühe näitena saab tuua suure võlakirjade mahu, mis ulatub 125 miljoni euroni ja see võib tekitada probleeme refinantseerimisel. Esialgne maht oli palju väiksem, aga siis otsustati mitu võlakirja ühendada. Tuleb küll mainida, et juhtkonnal on palju rohkem infot ja mitmed otsused võivad tegelikult olla õiged, kui on teada kõik asjaolud.

Ühe õnnestumisena mainiti Fitch-ilt B- reitingu saamist, kui vaadata, mida see tähendab, siis pigem on tegemist suure ohumärgiga. Reitinguagentuuri analüüs ütleb, et firma võlakiri asub sügaval rämpsvõlakirja tasemel ja viitab kõrgele riskile. Siit allapoole ei tohi kindlasti kukkuda, sest kui reiting algab C-tähega, siis on tõenäoline pankrotistumine. Seal on veel erinevad astmed, reitingu stabiilne väljavaade tähendab küll, et alandamist ei oodata. Praeguse reitinguga ei ole ka kerge raha võlakirjaturult kaasata, eriti kui ajastus on kehv ja satub närvilisele perioodile. Sellisel juhul on tavaline, et riskantsemate võlakirjade jaoks jookseb turg täiesti kinni ja refinantseerimiseks peab jätma ajalise varu. Olukord on tõsine ja jääb mulje, et firma juht ei taju seda ning on liiga enesekindel. IuteCrediti võlakirjadega kaubedakse lisaks Balti börsile veel ka Frankfurdis ja seal oli näha palju negatiivsemat reaktsiooni. Hind ilma intressita käis korra ära isegi 78 euro peal. Kuu lõpus oli intressi kogunenud ligikaudu 4,5 eurot ja portfellis näidatakse hinda koos intressiga. Tekkis päris suur hinnavahe ja Balti börsil püsis hind oluliselt kõrgemal. Kõike arvesse võttes müüsin enda teise konto alt IuteCrediti võlakirjad, näidisportfelli jäävad need alles puhtalt strateegia tõttu, mille kohaselt ei tee vabatahtlikke müügitehinguid. Üheks müügiargumendiks oli ka heade alternatiivide olemasolu, saadud vahendid investeerisin Mintosesse. Praegu ootan ja loodan võlakirjade lunastamist, mis toimub 2026. aasta oktoobris, võibolla isegi ennetähtaegselt, millele vihjati tulemuste esitlusel. Peale seda ei näe ennast IuteCrediti investorina. Et lõpetada veidi positiivsemalt, siis saab mainida, et antud võlakirjad on tagatud ja ka kõige halvemal juhul ei tähenda see kogu raha kaotamist.

Krüptoraha valdkonnas õnnestub eeldatavasti uuest investeeringust kirjutada järgmises ülevaates. Praegu ei ole ka piisavalt raha kontol, ilmselt tuleb teha väljamakse Funderbeamist. Teine võimalus on raha välja võtta Mintosest, pigem võib selle välistada, sest tootlus on tõusnud atraktiivsele tasemele, millest tuleb juttu allpool.

JLP (Jupiter Liquidity Provider) osaku väärtus kahanes üle 6%, sest toimus üldine krüptode langus. Kõige enam mõjutab liikumist Solana (SOL) käekäik, mille osakaal on JLP fondis suurim. Lisaks mõjutab veel Bitcoini (BTC) ja Ethereumi (ETH) hindade liikumine. Reeglina liigub Solana mõlemas suunas tugevamalt, võrreldes kahe eelnevalt mainitud krüptorahaga. Kauplemisaktiivsus ei olnud ka kõige parem, mis mõjutab sealt JLP fondi laekuvate tasude kaudu. Ühe muudatusena alandati võimenduse kasutamise tasu.

Mintoses on uute investeeringute tootlus tõusnud heale tasemele. Portfellis on laenude/väärtpaberite all peamiselt kolm laenukontorit. Kuu lõpus oli nende laenukontorite pakutavate väärtpaberite maksimaalne tootlus järgmine: DelfinGroup 12%, ESTO 12,5% ja Eleving Group üle 14% taseme. Viimasel juhul oleneb, millise tütarettevõtte kasuks otsustada. Reeglina eelistan Balti riikide äriüksuseid ja üritan eksootilisi riike vältida. Portfellis olevate investeeringute tootlus on kerkimas ja jääb praegu 11% lähedale, see ei arvesta võlakirjade osa. Intressitase hakkas kerkima juba varem, usun, et Planet42 probleemid andsid täiendava tõuke tootluse kasvuks. Üheks riskiks on, et võlakirjade populaarsus väheneb Planet42 tõttu ja mõne Balti võlakirja refinantseerimine satub ohtu. Eesti investoritel on suur roll Balti turul ja samas tabas Planet42 kõige valusamalt kohalikke investoreid. Varasemalt on olemas PlusPlus Capitali raskused ja halvemal juhul tuleb nimekirja veel täiendust, see kõik teeb väga ettevaatlikuks. Huvitav on näha järgmisi võlakirjade pakkumisi, kas tõstetakse intressimäära ja kui suures mahus investorid neid märgivad. Konto väljavõttelt lõikasin välja ühe reklaami.

DelfinGroup on Mintoses suurima osakaaluga ja seetõttu lühidalt laenuandja majandustulemustest. Laenuportfell ületas esimest korda maagilise 100 miljoni euro piiri, II kvartali tulud tegid uue rekordi, ulatudes 14,8 miljoni euroni (+24%). Kasum enne makse oli 2,3 miljonit eurot (+18%) ja puhaskasumisse jõudis 1,8 miljonit eurot (+4%). Tulumaks on tõusnud, vähendades puhaskasumit, selles osas peaks käima kohtuvaidlus.

DelfinGroup on esimest korda tegemas avalikku võlakirjade pakkumist, kus kõigil on võimalik osaleda. Seni on tehtud suunatud pakkumisi, kus ligipääs oli vaid suurema portfelliga klientidel, hiljem toodi need võlakirjad börsile kauplemiseks. Uue võlakirja tingimused on järgmised: võlakirja nominaalväärtus (hind) 100 eurot, intress 10% aastas (makseid tehakse iga kuu) ja tähtaeg on 4 aastat. Need võlakirjad viiakse börsile ja võib oodata aktiivset kauplemist, sest osalejaid on palju rohkem. Intressi osas oleks oodanud enamat, hea test turu jaoks, kas peale vahepealseid raputusi on huvi võlakirjade vastu säilinud.

Funderbeamis liikusid osakute hinnad veidi madalamale ja uuenes Venture indeksi põhi, milleks on nüüd 519,25 punkti. Konto väärtus langes kuuga 0,7% ja endiselt on vaba raha arvel 244,14 eurot. Funderbeami konto nägi augusti viimasel tunnil välja selline:

Shroomwell (endine Chaga) avaldas I poolaasta müügitulemused. Käive ulatus 962 tuhande euroni, kerkides aastaga 39%, samas tuli kasv peamiselt suurematest toetustest. Nimelt laekus sealt 227 tuhat eurot ja mullu saadi toetusi 45 tuhat eurot. Endiselt üritatakse tegeleda 100 asjaga korraga ja leitakse veel uusi valdkondi juurde. Suurim ootus ja lootus on, et lõpuks loksub kõik paika ja keskendutakse kindlatele ärivaldkondadele, kus on suurim konkurentsieelis.

Suletud investeeringud: Lendermarket (realiseeritud kasum 511,06 eurot, viimane info mai 2024 kokkuvõttes).

Näidisportfelli väärtuseks jäi augusti lõpu seisuga 10443,82 eurot, langedes kuuga 1,22% võrra. Börsidel jätkus viimase aja trend, kus Tallinna börsi tootlus jääb selgelt alla suurematele turgudele. Nii läks ka seekord ja ainsana langesid Tallinna börsi aktsiad (OMXT -2,03%). Kõige paremini läks Euroopa aktsiaturgudel (STOXX 600 +1,33%), plussis lõpetasid ka Ameerika Ühendriikide suurettevõtete aktsiad (S&P 500 eurodes +0,58%). Enamuse indeksi tõusust sõi küll ära dollari nõrgenemine.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja siin avaldatud arvamusi ei saa võtta soovitusena. Iga investeeringuga kaasneb risk, enne raha paigutamist tee ära oma kodutöö.