Näidisportfell alustab uuel aastal

Alustan uuel aastal uue hooga, loon näidisportfelli, mille tegevuse kohta hakkan vähemalt iga kuu tegema kokkuvõtteid. Tegemist on reaalse rahaga tehtud portfelliga, mis hakkab kohe aastanumbri vahetumise järel investeerima. Portfell on firma nimel ja rõhku panen alternatiivsetele investeeringutele (ühisrahastus ja osalused). Püüan edasi anda mõtlemist ja põhjendusi iga investeeringu juures. Lisaks seletan mõningaid asju lahti, et ka alustav investor saaks teadmisi koguda. Antud postitus on sissejuhatuseks, sest muidu läheks esimene kirjatükk liiga pikaks.

Näidisportfelli nimi tuleb sellest, et tehingud on avalikud, hakkan tegema kontodest väljavõtteid. Eesmärk on edestada börsiindekseid, selle saavutamiseks kasutan suuremas mahus alternatiivseid investeeringuid, kuid esindatud on ka tavapärased aktsiad ja võlakirjad. Võtan endale 3 põhilist võrdlusindeksit, nendeks on Tallinna börsi indeks (OMXT), USA börsi suurettevõtted (S&P 500, arvutan tootlust eurodes) ja Euroopa börside suurettevõtted (STOXX 600). Blogi eesmärk on tõestada, et olen võimeline kõiki kolme võrdlusindeksit edestama. Teine eesmärk on saavutada parem tootlus väiksemate kukkumistega, pean silmas, et näidisportfelli tipust põhja kukkumine on väiksem kui võrdlusindeksitel. Edaspidi hakkan iga kuu lõpus fikseerima kontode seise (teen screenshotid) ja kui ajalugu on mõne kuu jagu kogunenud, siis joonistan graafiku, kus saab vaadata portfelli võrdlust indeksitega. Minu kogemus aktsiaturgudel on ligi 25 aastat, haridus ja varasem töökogemus toetavad mõnevõrra investeerimist, kuid päris palju asju olen ise õppinud.

Portfelli maht on 10 000 eurot, raha ei ole plaanis juurde panna või ära võtta. Eesmärk on läbi investeerimise pidevalt summat kasvatada, kuna portfell on firma alt loodud, siis lükkan niimoodi maksustamist edasi. Esialgne jaotus näeb välja selline:

1. LHV väärtpaberikonto 4 000 eurot
2. Lendermarket 3 000 eurot 
3. Funderbeam 3 000 eurot

LHV väärtpaberikonto puhul keskendun esialgu peamiselt Balti aktsiatele ja üks konkreetne võlakiri on praegu huviorbiidis. Viimasel ajal on uusi ettevõtteid börsile tulnud, trendi jätkumisel võin osaleda IPO-del. LHV kaudu on Balti aktsiatega kauplemine tasuta, Balti võlakirjatehingu eest tuleb maksta 6 eurot + 0,2% tehingu summalt, näiteks 2 000 eurose tehingu puhul tuleb teenustasuks 10 eurot. Üritan kulud hoida võimalikult madalal, esialgu väldin välistehinguid, sest need on kallimad ja soosivad suuremaid summasid (LHV hinnakirja kohaselt maksab välisaktsiaga tehing minimaalselt 9 eurot). Balti aktsiaturgu võib nimetada koduturuks ja sarnaselt jalgpalliga on koduväljaku eelis. Arvan, et aktsiaturud on selgelt ülehinnatud, eriti USA-s, Balti aktsiate hulgast võib leida veel suhteliselt mõistlikke investeerimisvõimalusi. See on ka üks põhjus, miks on suhteliselt lihtne aktsiaturge edestada, kasutades teisi investeerimisvõimalusi. Usun, et järgmise 10 aasta tootlus USA aktsiaturgudel saab olema väga tagasihoidlik, pigem nullilähedane tulukus aasta baasil.

Lendermarket on ühisrahastuse portaal, kus saab investeerida Creditstari laenudesse. Alustan kõigepealt laenupõhise ühisrahastuse toimimise loogikast, et ka alustavad investorid saaksid mõttest aru. Kõigepealt annab laenukontor (näiteks Creditstar) välja laenu inimesele, oletame, et laenatakse 2 000 eurot intressiga 40% aastas. Laen on reaalselt väljastatud ja nüüd on võimalik laenukontoril müüa see laen edasi investoritele, kes saavad laenu ära osta 14%-tootlusega (hetkel Creditstari näitel), raha saab kasutada näiteks uute laenude andmiseks. Laenukontor annab omalt poolt tagasiostugarantii, et kui laenuvõtja ei maksa laenu õigel ajal tagasi, siis ostab laenukontor ise laenu tagasi ja tegeleb sellega edasi. Tavaliselt rakendub üle 60-päeva viivituse puhul tagasiostugarantii ja investor saab tagasi nii põhiosa kui ka intressi kogu perioodi puhul. Siin võib olla väikeseid erinevusi, sest ühisrahastuse portaale on palju. Creditstari näitel jätkates saab tagasiostugarantii rakendudes kätte põhiosa, intressi ja ka hilinenud intressi (delayed interest). Investorina ei ole sisuliselt vahet, kas laen makstakse tagasi või ostab selle tagasi laenukontor. Muidugi väga suur viivises laenude hulk näitab võimalikku riski, et laene makstakse kehvasti tagasi ja see mõjutab laenuandja maksejõulisust. Nüüd ei ole keeruline jõuda järelduseni, et väga oluline on jälgida laenukontorite majandustulemusi. Investeerin vaid tagasiostugarantiiga laenudesse, siis ei jää laenuvõtja risk minu kanda. Tegelikult ei ole ma rahul Lendermarketi osakaaluga, sest see on selgelt liiga suur. Viimasel hetkel muutsin otsust ja jätsin Mintose valikust välja. Peamiseks põhjuseks oli suhteliselt madal tootlus otsustamise hetkel, arvatavasti toon Mintose hiljem sisse ja vähendan Lendermarketi ja Funderbeami osakaalu. Lendermarket avaldab klientidele Creditstari kvartalitulemusi, minu jaoks on veel 3 laenuandjat, kelle laenudest olen huvitatud, need on DelfinGroup, Eleving Group (endise nimega Mogo) ja IuteCredit. Viimase kolme majandustulemusi saab vaadata läbi Balti börsisüsteemi, investeerida saab läbi Mintose, üks valikuvõimalus on ka börsilt võlakirju osta.

Järgmisena üritan lahti seletada, miks investeerin ühisrahastusse ja milliseid riske näen. Pean silmas eespool toodud nelja laenukontorit ja vaid laenudesse investeerimist. Kõigepealt julgeksin väita, et nende laenuandjatega ei juhtu midagi väga halba enne, kui majanduses ei tule suuremat tagasilööki. Kui majanduses midagi halba juhtub ja inimesed hakkavad massiliselt töökohti kaotama, siis kindlasti saab see riskantsemate laenude sektor korralikult pihta. Öeldakse, et börs liigub majandusest 6-9 kuud eespool, eeldame, et väide peab paika. See on suurepärane uudis, sest kui seis hakkab hapuks minema, siis börsiindekseid jälgides on juba ette teada, et nüüd on aeg ühisrahastusest väljuda. Pigem arvestan küll väiksema hoiatusperioodiga. Teiseks oluliseks lähtepunktiks on asjaolu, et laenu või ka võlakirja puhul on tegemist võlausaldajaga. Kui rakendub mõni mustem stsenaarium, siis kõigepealt jäävad rahast ilma firma aktsionärid ja siis jõuab järg võlausaldajateni. Alati on omanikel võimalus raha juurde panna ja firma seeläbi päästa, eriti ajutiste raskuste puhul, võlausaldaja vaatepunktist on see väga hea stsenaarium. Lendermarketis on hetkel võimalik investeerida Creditstari laenudesse 14%-aastatootlusega, see ületab pikaajalist aktsiaturgude tootlust. Kui võrrelda aktsiaportfelli ja Lendermarketi konto tootlust, jättes praegu mustad stsenaariumid välja, siis tulemuseks on, et esimene kõigub üles-alla, teise graafik läheb vaid ülesmäge. Tuleks veel mainida, et isegi kui kõik laenud on sama intressiga, siis näiteks kuude lõikes tuleb intressitulu osas kõikumisi, see oleneb peamiselt tagasiostugarantiide käikuminekust. Tootluse koha pealt võib veel lisada, et tänu liitintressi efektile tuleb aastas umbes 1% lisaks, selle eelduseks on, et raha on pidevalt investeeritud 14% intressiga. Loogika on lihtne, intress hakkab omakorda intressi teenima. Riski osas on veel üks väga ouline punkt, nimelt tuleb arvestada ühisrahastuse portaali riskiga. Tihti on see isegi suurem ohukoht, mis puudutab Lendermarketit, siis risk on kindlasti kõrge. Nende portaal on suhteliselt noor, kuigi kõik mahunäitajad kasvavad kenasti. Üldjuhul suudavad ühisrahastusportaalid kasumit teenida väga korralike mahtude juures. Lendermarketi miinuseks on järelturu puudumine, lahendusena saab osta hästi lühajalisi laene, tavaliselt on piisaval hulgal 30-päevaseid laene. Kokkuvõtvalt hakkan peale aastavahetust investeerima lühiajalistesse 14%-ga laenudesse.

Funderbeam reklaamib ennast rohkem idufirmade börsina, nimetaksin neid pigem varajase faasi ettevõteteks, millega saab platvormil kaubelda. Mind huvitavad kiire kasvuga ettevõtted, mis juba teenivad kasumit või suudavad plussi jõuda nähtavas tulevikus. Kui osta väga varajases faasis ettevõtteid (näiteks ilma käibeta), siis võib küll õnnestumisel saavutada suure võidu, samas sellega kaasneb väga kõrge risk. Investeerimiseks on 2 võimalust, kas osta järelturult või investeerida uutesse rahakaasamistesse. Keskendun järelturule, sest seal on piisvalt häid ostuvõimalusi. Järelturult ostmine on tasuta, müügitehingu puhul tuleb maksta teenustasu 0,5% summalt.

Funderbeamis on praegu hinnad fundamentaalselt väga odavad, selles ei kahtle sisuliselt keegi. Lugedes läbi Funderbeamis foorumis toimunud arutelu, siis allahindluse põhjus on platvormi jätkusuutlikkuses. 2021. aasta algus oli väga hea, kuid sealt edasi nägid investorid portfelli tugevat langust. Samal ajal on Tallinna börsil läinud väga hästi, juurde on tulnud uusi ettevõtteid ja kõik aktsiate märkimised on toonud kiire kasumi. Funderbeami otsene konkurent on küll rohkem börsi “lahjem variant” First North, mis on mõeldud väiksematele ettevõtetele ja selle puhul on madalamad nõuded. Praegu on mindud väga suurde äärmusesse, sama ettevõte võiks maksta First Northi alternatiivbörsil mitu korda rohkem kui Funderbeamis. Panustan olukorra normaliseerumisele, usun, et hinnad ühtlustuvad. Tulles tagasi Funderbeami jätkusuutlikkuse juurde, siis kindlasti on investeerimisplatvormi risk kõrge. Samas minu silmis oli sama riskitase ka aasta alguses, kui hinnad tõusid pidevalt ja keegi väga müümas ei olnud. Nüüd oleme jõudnud täpselt vastupidise seisuni, järelturul hinnad langevad ja keegi suuremalt osta ei julge, samas ei ole kaubeldavate ettevõtetega midagi korrast ära. Kindlasti on tegemist raske ärivaldkonnaga, kasumisse jõudmine on keeruline ja võtab väga kaua aega, kõigepealt tuleb kõvasti raha põletada. Novembri ülevaate kohaselt on Funderbeamil 8 kuu jagu raha (runway) ja olen kindel, et kapitali tuleb kaasata. Sellest räägiti ka ülevaates, 2022. aasta I kvartali lõpus on oodata väikest rahatõstmist. Hetkel on probleemiks liiga madalad hinnad, mis mõjutab kehvasti ka uute investeerimisvõimaluste kaasamist, ettevõtte omanikuna eelistaksin raha kaasamiseks First Northi. Paljude investorite arvates tuleks ära kaotada järelturu müügitasu 0,5% ja selle tulemusena tõuseks kauplemisaktiivsus ja hinnad kerkivad, mis lahendaks probleemi. Kahtlen, kas see väike tasu on nii suure kaaluga, 200 eurose müügitehingu pealt ühe euro maksmine ei tohiks olla probleem. Loomulikult ei meeldi kellelegi tehingutasud, pikas perpsektiivis ei ole siin arvatavasti valikut, pigem oleks võinud need sisse tuua hiljem. Funderbeam teenib praegu enamuse tulust uute investeerimisvõimaluste pealt, reeglina on see 3% kaasatavast summast, mille tasub ettevõte. Kui vaadata kaugemale, siis õnnestumise korral näeksin Funderbeami platvormina, kus saab kaubelda paljude kiiresti kasvavate firmadega ja sel juhul moodustaksid järelturu tehingutasud suurema osa tuludest.

Minu arvates on hetkel peamiseks probleemiks keerulisus, siin saab veel välja tuua mitu alateemat. Esiteks seisneb keerulisus kaubeldavate osakute valikuga, näiteks Funderbeami investeerimiseks on valida 6 tokeni vahel. Igaühe puhul on mingid väiksemad või suuremad erinevused. Investorid on päris palju rõhutanud, et kui vähegi võimalik, siis tuleks erinevad rahastusvoorud liita kokku üheks instrumendiks. Teiseks on keelebarjäär, kõik toimub inglise keeles. Kui inglise keele tase on alla keskmise, siis on väga keeruline aru saada juriidilisest tekstist või investeerimismaailma spetsiifilistest terminitest. Kuigi rõhutakse rahvusvahelisusele, siis praktikas investeerivad peamiselt meie enda investorid Eesti ettevõtetesse. Lahendus on teha platvorm eestikeelseks. Kolmandaks võiks tuua konto loomise, mis on oluliselt keerulisem kui väärtpaberikonto avamine. Tänapäeva inimene on laisk ja võib kergesti alla anda kui tegevus muutub liiga keeruliseks.

Vaadates Funderbeamis olevate investeeringute hinnataset, siis võiks arvata, et investorid on 10-20% ulatuses platvormi pankroti sisse hinnanud. Kui kõige hullem peaks juhtuma, siis see tooks kaasa paljude investeeringute muutumise täiesti ebalikviidseteks, mõned suuremad ettevõtted saaks kindlasti teise kohta kauplemiseks üle viia. Ma ei usu siiski nii musta stsenaariumit, esimene valik on kapitali kaasamine. Lisaks on veel rida võimalusi, näiteks liitutakse teise firmaga, ostetakse ära. Tegelikult on Funderbeami järelturu lahendus väga hea ja juba sellel on suur väärtus, rahvusvahelistel konkurentidel ei ole samasugust kauplemisvõimalust. Olen endale seadnud kõrged eesmärgid ja nende saavutamiseks tuleb paratamatult riske võtta. Finantsmaailmas ei ole reeglina situatsioone, kus madala riski juures saab teenida kõrget tootlust. Praegu näen siin võimalust ja kasutan madalaid hindu sisenemiseks, täpsemalt saab lugeda järgmistest postitustest.