Mai 2022 kokkuvõte + Cleveron Mobility IPO analüüs

Näidisportfell kasvas kuuga, samas kõik võrdlusindeksid jäid miinusesse. LHV väärtpaberikonto langes paari euro võrra, kõik teised investeerimiseks avatud kontod kasvasid. Eelistan ühisrahastust börsidele, aktsiate hinnad on muutunud küll soodsamaks, kuid teiselt poolt on riskid kasvanud. Peamiseks probleemiks on kõrge inflatsioon, mis sunnib keskpankasid intresse tõstma ja bilansimahtu vähendama. Suur osa börsiindeksite tõusust on tulnud keskpankade abiga, nüüd hakkab puhuma vastutuul. Mintoses ja Lendermarketis saan 15% tootlust, tänu liitintressi efektile tuleb aastas veel üks protsent juurde ning hetkel on käimas cashback-i kampaaniad. Seekord keskendun pikemalt Cleveron Mobility IPO analüüsimisele. 

LHV väärtpaberikonto (kustutasin konto andmed) nägi 31. mai seisuga välja niimoodi:

 

Mõlemad portfellis olevad ettevõtted avaldasid maikuus enda I kvartali majandustulemused. IuteCrediti kasum langes, põhjuseks olid erinevad ühekordsed kulud, sest nad ostsid endale panga. Võlausaldajana ei hakka siin pikemalt peatuma, pigem on olulisemad Ignitise I kvartali tulemused, sest seal olen aktsionär. Ignitise I kvartali puhaskasum kasvas 74%, jälgin alati numbrit, mis ei sisalda ühekordseid tulusid ja kulusid (Adjusted net profit). Peamiselt mõjutas kasumit taastuvenergia, mille osakaal kasvas. Sisuliselt ongi Ignitis odavam viis panustada roheenergiale kui meie Enefit Green. Ignitise ärist moodustab olulise osa veel elektri- ja gaasivõrk, aga üha enam muutub ta taastuvenergia tootjaks, mis on kõrgema kasumlikkusega. Teine oluline näitaja, mida jälgida, on kulumieelne ärikasum (Adjusted EBITDA), mis kasvas 43%, ulatudes 111,4 miljoni euroni. Kuna esimese kvartali tulemused olid head, siis tõsteti käesoleva aasta kulumieelse kasumi prognoosi, seniselt 295-335 miljoni euro vahemikust 330-360 miljoni euroni. Need numbrid on jällegi ilma ühekordsete tulude ja kuludeta (Adjusted EBITDA). Kokkuvõttes väga head tulemused ja parem tulevikuväljavaade, aga aktsia hinda sisuliselt ei tõstnud. Üks võimalus on Ignitise aktsiaid juurde osta, teine variant on lihtsalt hoida ja dividende korjata. Isegi konservatiivselt lähendes võiks Ignitise aktsia maksta börsil vähemalt 25 eurot, alla selle ei soovi müüa. Börsid kipuvad mõlemas suunas ülereageerima, kui mingi aktsia hind on odav, siis ta võib veel odavamaks minna. 

Jätkates laiemalt börsi ja inflatsiooni teemal, näen survet aktsiate edasiseks languseks. Kui veel mõned aastad tagasi muretsesid keskpangad, et inflatsioon on liiga madal, siis nüüd oleme jõudnud vastupidisesse olukorda. Keskpangad sihivad 2% lähedast inflatsiooni, mis peaks olema ideaalne tase. Kuigi raha trükiti massiliselt juurde ei tekkinud klassikalist (tarbijahindade) inflatsiooni, vaid varade inflatsioon, tõusid nii aktsiad, kinnisvara, kui ka võlakirjad. Sisuliselt loodi õhust raha ja osteti selle eest valitsuse võlakirju ja ka mitmeid teisi võlapabereid. Ostude tulemusena suruti niigi madalat tootlust veel allapoole, mida oli võimalik saada võlakirju ostes. Siinjuures tuleb alustavatele investoritele mainida, et võlakirjade puhul liigub hind ja tootlus vastassuunas. Võlakirjade puhul ei näidata tihti mitte hinda, vaid tootlust. Näiteks USA 10-aastase võlakirja pealt saab teenida praegu ligi 3% aastas, siin eeldatakse, et võlakirju hoitakse kuni lunastamiseni (tähtaja lõpuni ehk antud juhul 10 aastat). Kui nüüd eeltoodud võlakirja tootlus langeb 2,5% peale, siis võlakirja hind tõuseb. Kuna keskpangad ostsid turult võlakirju, siis investorid kasutasid laekuvat raha aktsiate ja kinnisvara ostmiseks. Õigemini olid nad sunnitud seda tegema, sest võlakirjade pealt ei teeninud sisuliselt midagi ja nii tuli võtta rohkem riski. Euroopas ja Jaapanis tuli tihti laenu andmise eest peale maksta. Mäletan selgelt, kui kogu Saksamaa võlakirjade nimekiri näitas negatiivset tootlust. Ehk kui keegi soovis laenata raha 30-aastaks Saksa riigile, siis tuli selle luksuse eest peale maksta. Lihtsalt kohutav investeering, eriti praeguse kõrge inflatsiooni valguses. Keskpangad sekkusid liiga suurelt ja liiga pikalt, inflatsioon on tekkinud mitmel põhjusel. Suuremat mõju avaldasid valitsuste stimuleerimispaketid, mis viisid raha otse majandusse, see mõjutas inflatsiooni otsesemalt kui keskpankade turgudele suunatud raha. Inflatsiooni on tõstnud veel tarneahelate ja tootmise probleemid, lisaks sõja tagajärjed. Inflatsiooni vastu võitlemiseks tuleb tõsta intressimäärasid, mida on juba mingil määral tehtud või vähemalt liigutakse selles suunas. USA Föderaalreserv liigub tavaliselt teistest eespool, Euroopa Keskpank ei ole veel intresse tõstnud, kuid teeb seda lähajal. Börsiõpikutes on kirjas, et intressimäärade langus on aktsiatele hea ja tõus on halb. Lihtsalt öeldes läheb laenamine kallimaks, mis tõstab kodumajapidamiste ja eelkõige ettevõtete intressikulusid. Teise lähenemisena võiks vaadelda aktsiaid ja võlakirju kui konkurente, kui näiteks riigivõlakirju ostes saab teenida arvestatavat tootlust, siis see vähendab aktsiate atraktiivsust. Riigivõlakirju peetakse üldiselt riskivabaks investeeringuks, praegu on tootlus veel madal, kuid mõne aja pärast võib kirjeldatud stsenaarium tekkida. Lisaks intressimäärade tõstmisele üritavad keskpangad vähendada bilansimahtu, mille moodustavad peamiselt kokkuostetud võlakirjad. See tähendab, et raha jääb süsteemis vähemaks, kui võlakiri lunastatakse või müüakse maha, siis tulemuseks on raha hävitamine. Likviidsust jääb vähemaks, mõned projektid võivad jääda ilma rahastuseta. Rahapoliitika karmistamisega ollakse hiljaks jäädud, sest majandus juba nõrgeneb. Kokkuvõttes on kõik eespool kirjeldatu aktsiaturgudele vastutuuleks, seni on rohkem pihta saanud firmad, kes ei teeni kasumit või kelle väärtuse hindamise suhtarvud on ülikõrged. Viimast saab hästi põhjendada pankade poolt kasutatavate mudelitega (diskonteeritud rahavoogude meetod), kui intressimäär on kõrgem, siis on tulevikus teenitud kasumid vähem väärt. 

Cleveron Mobility korraldab esmase avaliku pakkumise, mida tuntakse inglise keelse lühendi IPO (Initial Public Offering) nime all. Cleveron Mobility sündis 1. aprillil 2022 jagunemise tulemusena ehk ühest ettevõttest sai kaks. Firma tegevusalaks on isejuhtivate sõidukite tootmine, mida kasutatakse kauba kättetoimetamiseks. Aktsiate pakkumine algab 6. juunil ja lõppeb 17. juunil, otsustati alterantiivbörsi First North kasuks, millel on madalamad nõuded. Ühe aktsia hind on 1,87 eurot, väikeinvestoritele müüakse kuni 2 673 795 aktsiat (5 miljoni euro väärtuses). Lisaks avalikule pakkumisele toimub samal ajal suunatud kinnine pakkumine, mille maht ja tingimused on samad, kuid osalemiseks peab aktsiaid märkima vähemalt 100 000 euro eest. Kui mõlemad pakkumised märgitakse täis ja lisame siia olemasolevad aktsiad, siis saame kokku 32 142 590 aktsiat. IPO hinna pealt kujuneb turuväärtuseks 60,1 miljonit eurot. 

Cleveron Mobility on väga varajases faasis olev ettevõte. Kes ootab lähiajal dividende, siis see investeering ei ole kindlasti teile. Esialgu on küsmuseks, millal võiks firma kasumisse jõuda. Cleveron Mobility avaldatud prognooside kohaselt võiks kasumisse jõuda 2025. aastal. Kuna ettevõte on nii varases faasis, siis on ka ootuste vahemikud väga laiad. 2025. aasta käibeprognoos on 20-30 miljonit eurot ja EBITDA 2-11 miljonit eurot. EBITDA kohta võiks eesti keeles öelda kulumieelne ärikasum. Puhaskasumi saamiseks tuleks EBITDAst maha arvata veel intressikulud, ettevõtte tulumaks ja amortisatsioon. Kui need prognoosid paika peavad, siis see ei oleks midagi erilist. Vaadata tuleb veel kaugemale, minu tähelepanu äratas järgmine lõik: Emitendi pikaajalisem finantseesmärk, 2028. aastaks, on saavutada 10-30%-ne turuosa Euroopa ja Põhja-Ameerika autonoomse sõiduki „last-mile delivery“ turul. See segment peaks moodustama 29.5% kogu autonoomse „last-mile delivery“ 57 miljardi dollari suurusest turust 2028. aastal, millest omakorda Põhja-Ameerika ja Euroopa kokku on 54%. Selle eesmärgi täitmine tähendaks müügitulu mahus 940-3,300 miljonit eurot. Kui käive peaks jõudma viimase kahe numbri vahemikku, siis see muudab väga oluliselt investeerimisotsust. Kasutaksin väärtuse hindamisel madalamat numbrit, ümardame natukene ja saame 2028. aasta käibeprognoosiks 1 miljard eurot. Eeldades, et rohkem infot ei tea ja peaks vaid ühe numbri põhjal leidma firma turuväärtuse, siis tagasihoidlik pakkumine oleks 2 miljardit eurot. Börsi keeles oleks siis P/S suhtarv 2, mis on tehnoloogia puhul madal. Reaalses elus on kõik palju mitmekülgsem, näiteks oleneb turuväärtus kasumlikkusest ja võimest edasist kasvu näidata. Tuletan meelde, et IPO hinna pealt on turuväärtus 60,1 miljonit eurot, kui reaalselt jõutakse nende 2028. aasta numbrite lähedale, siis on igal juhul tegemist investeeringuga, mille kasumit mõõdetakse kümnetes kordades. Siinjuures tuleb arvestada osaluse lahjendamisega, ettevõtte kirjeldusest leiab, et masstootmise alustamiseks on vaja 2023. aasta lõpus kaasata kuni 50 miljonit eurot. See tõstab oluliselt aktsiate arvu, kui suudetakse kõrge hinna pealt müüa, siis on mõju väiksem. Lisaks võivad osalust lahjendada optsiooniprogrammid, mis on mõeldud töötajate motiveerimiseks ja teatud tingimustel vahetatakse aktsiateks. 

Toon veel välja plusse ja miinuseid, mis silma jäid. E-kaubandus kasvab kindlasti edasi ja on vaja odavat lahendust kauba klientideni viimiseks. Autonoomsed süsteemid või ühe operaatori poolt 10-ne auto juhtimine keerulisemates kohtades annab suure kokkuhoiu tööjõukuludelt. Firma tegevust toetab rohepööre, liikumiseks kasutatakse elektrit ja võrreldes alternatiividega säästetakse energiat. Peamised konkurendid keskenduvad USA turule, mis jätab Euroopas tegutsemiseks rohkem ruumi. Suuremad omanikud ei tohi esimese 9 kuu jooksul aktsiaid müüa, kuuldavasti märgitakse juurde. Negatiivse poole pealt võiks välja tuua kehva ajastuse, börsid on languses ja kõige enam on kannatada saanud just kasvuaktsiad, sinna kuulub ka Cleveron Mobility. Suurim risk seostub varajase faasiga, plaanid ei pruugi õnnestuda, kasumisse jõudmine võtab kaua aega. 2023. aasta lõpus on vaja kaasata suures ulatuses kapitali, kui sel hetkel valitsevad turgudel negatiivsed meeleolud, siis tuleb madala hinna pealt osalust lahjendada.

Näidisportfelli alt märgin kindlasti 300 Cleveron Mobility aktsiat, mis on kogu LHV-s oleva vaba raha ulatuses. Lisaks plaanin märkida eraisikuna, jätan märkimise viimaste päevade peale, soovin näha teiste huvi. Kui huvi märkimise vastu jääb madalaks, siis saab hiljem börsilt odavamalt osta. Äripäeva Toomas on tavaliselt avaldanud, kas märgib või mitte, varasemalt on jäänud mulje, et otsusel on mõju teistele investoritele. Funderbeami investeeringud on sisuliselt kasvuinvesteeringud. Cleveron Mobility puhul on 2 peamist eelist, esiteks kaob ära Funderbeami keskkonna risk ja teiseks on börsil palju parem likviidsus. 

Mintoses olid kõik ostetud DelfinGroupi laenud 15% intressiga. Delfingroupi puhul jookseb veel cashbacki kampaania, kus võib saada 3% lisaks, võtsin sellest osa. Investorite raha üle käib Mintoses kõva võitlus, intressimäärad on kõrged ja ka teistel laenukontoritel käivad cashbacki kampaaniad. 

 

Lendermarketis olid samuti kõik ostetud Creditstari laenud 15% tootlusega. Ühisrahastuse portaali kaudu avaldati Creditstari I kvartali majandustulemused, need olid head, ühtegi ohumärki ei näinud. Kvartaliga teeniti veidi üle 2 miljoni euro puhaskasumit.

Funderbeamis on nüüd 3 000 eurot sõna otseses mõttes viimse sendini investeeritud, nüüd on hea lihtne arvutada, ei pea kontol olevat raha juurde liitma. Võrreldes varasema kuuga ostsin juurde 24 CostPocketi osakut 11,25 euro pealt. Kogu raha investeerimise eesmärgil ostsin veel 4 HUUMi tokenit 0,85 euro tasemelt. Soetusmaksumus ei tule täpselt 3 000 eurot, sest ei arvestata kolmandat komakohta, mõne investeeringu puhul mängib see rolli. Funderbeam on portfelli vaadet täiendanud, pilt on veidi muutunud. Hinnad püsivad endiselt madalad, mure on Funderbeami enda tulemuste osas, käesoleva aasta käibeprognoos (3 miljonit eurot) ei tule minu arvates kuidagi täis. Kuu lõpus laekus investoritele Stebby väljaostu raha, vabanenud kapital tõstis ka teiste osakute hindu. Eraiskuna olin investor, kokkuvõttes tuli koju korralik tootlus. Funderbeami konto nägi maikuu viimasel tunnil välja selline:

Kuna käesolev postitus on juba piisvalt pikk, siis seekord ei kirjuta eraldi konkreetsete Fundebeami investeeringute ostmise põhjustest. Tähestiku järgi minnes olen kirjutanud kuuest nimest, järgmisel korral üritan alustada European Foodsi investeerimise põhjustest.

Näidisportfell lõpetas mai 10 245,41 euro tasemel, tõustes kuuga 0,65%, ühtlasi on tegemist ajaloo kõrgeima tasemega. Kõik võrdlusindeksid jäid miinusesse, enim langes Tallinna börs (OMXT -2,55%). Sarnane langus oli ka USA aktsiaturul (S&P 500 indeks eurodes -1,73%) ja Euroopas (STOXX 600 -1.56%). 

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja siin avaldatud arvamusi ei saa võtta soovitusena. Iga investeeringuga kaasneb risk, enne raha paigutamist tee ära oma kodutöö.