Juuli 2022 kokkuvõte

Näidisportfell taastus eelmise kuu langusest, lõpetades kuu plussis. USA ja Euroopa turgudel toimus korralik ralli, samas Tallinna börs jäi miinusesse. Nüüd on rahvusvahelised indeksid vahet näidisportfelliga oluliselt vähendanud, aga jäävad endiselt alla. Seekord pean kirjutama Mintosest saabunud kirjast, mis rääkis Creditstari raskustest. Võtan ohumärki tõsiselt ja viin läbi muudatusi portfellis. Eelkõige puudutab see Lendermarketi kontot, kus on Creditstari laenud. Lisaks muudan ka Mintoses investeerimise põhimõtteid. 

LHV väärtpaberikonto (kustutasin konto andmed) nägi 31. juuli seisuga välja niimoodi:

 

Konto langes kuuga 3% võrra, peamiselt IuteCrediti võlakirjade languse tõttu. Kuigi USA turul toimus suur tõus, võib seda kutsuda karuturu ralliks. Karuturg tähendab 20% suurust indeksi langust tipust, kuigi üldine suund on alla, siis vahepeal toimuvad kiired rallid. Usun, et põhi ei ole veel tehtud ja varsti langus jätkub. Mõned Balti aktsiad hakkavad huvitavaks muutuma, näiteks Tallinna Sadam 1,40 euro pealt. Fundamentaalselt on hind odav, palju halbu uudiseid on juba hinna sees, samas kui jälgida ostu- ja müügiordereid ning tehingustatistikat, siis saab väita, et on palju suuri müüjaid, kes ei lase hinnal tõusta. Üsna hästi iseloomustab olukorda indeksite liikumine, kus vaatamata USA ja Euroopa aktsiate rallile lõpetas Tallinna börs kuu miinuses. LHV kaudu on tehtud võimenduse kasutamine (aktsiate tagatisel võetakse laenu, mille eest ostetakse veel aktsiaid juurde) tehtud väga mugavaks, kuid see võib hoopis langusele hoogu juurde anda. Kui hinnad kiiresti tõusevad, siis on portfelli võimendamine kasulik. Üldiselt soovitan algajatel võimenduse ära unustada, sest languse puhul võib terve portfelli õhku lasta. Näiteks 2-kordse võimenduse (portfellis on 100 tuhande euro eest aktsiaid ja sama palju on veel laenuga juurde ostetud) puhul tähendab aktsiate 20% langus portfelli 40% langust, lisaks tuleb veel maksta laenuintresse. Kui investor panustab tõusule ja turg liigub tema vastu, siis hakkab tagatis vähenema, valida on raha juurdelisamise või aktsiate müümise vahel. Esialgu on müügiotsus enda teha, kuid suurema languse puhul ei pruugi tagatist enam jätkuda ja siis paneb maakler aktsiad sundmüüki (inglise keeles on mõisteks margin call). Usun, et sundmüügid on Balti börsidel ees ootamas ja siis tehakse ka põhi. Keeruline on hinnata, kui suured on võimendusega positsioonid Balti aktsiates, LHV aruannetest võib mingit aimu saada. Oluline on märkida, et suurema kukkumise ja eelkõige paanika puhul kaovad sisuliselt ostuorderid ära ja võib tekkida olukord, kus aktsiate sundmüügid põhjustavad üha uute portfellide müüki. Ostmiseks on ideaalne olukord, kuigi vajab julgust, aktsiad müüakse siis tugevalt alla õiglase väätuse. 

Mintose kiri Creditstari raskustest jõudis minuni teise konto kaudu, kus olid Creditstari laenud. Kõigepealt kirja sisust ja siis allpool tuleb juttu, mis mõtteid ja tegevusi see kõik kaasa toob. Kiri saabus 22. juulil, kui anti teada, et 8,3 miljoni euro väärtuses Creditstari laene on pikendatud. Creditstari Soome ja Eesti üksused olid viimastel kuudel hädas raha ülekandmisega Mintose investoritele. Laenuvõtjad olid tagasimaksed teinud, kuid Creditstar ei kandnud raha Mintosele edasi (Pending Payments). Olukorra lahendamiseks jõuti kokkuleppele, laenud restruktureeriti (tagasimaksed tuleb teha hiljemalt aasta lõpus), investoritele makstakse muudatuste tõttu oluliselt kõrgemat intressi (18% aastas + veel ühekordselt 1% juurde). Leiti, et kirjeldatud viisil on parim võimalus raha tagasi saada. Veel toodi välja, et peale sõjategevuse algust on Creditstari laene hakatud oluliselt vähem ostma. Kuna laenude tagasimaksed on suuremad, siis tuleb Creditstaril raha kanda investoritele, millel on negatiivsed mõjud äritegevusele. Creditstari laenuportfell Mintoses on vähenenud ligi 20% (jaanuar 39,2m, juuni 30,8m). Laenude pikendamine annab aega kapitali kaasamiseks. Kui investoritele oleks tehtud suuremaid tagasimakseid, siis hakkaks see mõjutama uute laenude andmist, laenuportfelli säilitamist ja intressitulu. 

Minu arvates on tegemist tõsise ohumärgiga ja näitab Creditstari nõrkust rahavoogude juhtimisel. Kuigi põhjused on üsna arusaadavad, ei tohiks sellist olukorda tekkida. Peale kirja saamist otsustasin Creditstari laenude ostmise lõpetada ja laekuv raha liigub nüüd Lendermarketist välja. Tegemist ei ole ainukese põhjusega, juba varem on olnud plaan Creditstari osakaalu portfellis vähendada, nüüd on selleks piisav põhjus. Tõsiselt loodan, et kõik läheb hästi, kuid tihti on targem tegutseda esimesena. Mintose statistika näitab üleüldist mahtude vähenemist, juulis langes laenujääk keskmiselt miljon eurot päevas, mis on väga kiire. Langus on kestnud terve käesoleva aasta, kuid nüüd on tempo kiirenenud. Üsna murettekitav trend mitmes mõttes, laenukontoritel on Mintoses negatiivne rahavoog, mis võib kaasa tuua Creditstarile sarnase olukorra. Pigem on Creditstar tugevam tegija, ei imestaks, kui mõnele nõrgemale laenuandjale lõppeb lugu pankrotiga. Oleneb, millised on finantseerimise allikad, kes sõltus suurel määral ühisrahastusest, siis on lood kehvasti. Loomulikult mõjutab mahtude langus ka Mintose tulusid ja laenukontorite raskused vaid süvendavad probleemi. Creditstaril on sisuliselt 3 võimalust: kaasata omakapitali, emiteerida võlakirju, üritada rohkem laene müüa Lendermarketis. Suure tõenäosusega Mintoses jätkub Creditstari portfelli langus, kirja saanud investorid muutuvad pigem veelgi ettevaatlikumaks. Just tuli Lendermarketis uus cashback kampaania, mille abil loodetakse rohkem laene müüa. Arvatavasti ei ole enamus Lendermarketi investoritest Creditstari probleemist teadlikud. Minuni jõudis info läbi eraisiku Mintose konto, Äripäev tegi ka ühe uudise samal teemal. Kõige mõistlikum oleks Creditstaril aktsiate müümise läbi omakapitali tõsta, seni on nad olnud väga aktiivsed võlakirjade pakkujad. Võlakirjade emiteerimise puhul on neid vaja pidevalt refinantseerida, kui turgudel on keerulisemad ajad, siis ei pruugi uute võlakirjade müük lõppeda edukalt, et osta aeguvad võlakirjad tagasi. Hetkel näen eelkõige refinantseerimise riski, eriti kui börsidel ja/või majanduses on suurem langus. Olen tähele pannud, et Creditstari võlakirjad on populaarsed väikeinvestorite hulgas ja neid võib leida ka mitme blogija portfellist. Kardan, et valdav osa võlakirjade ostjatest ei saa tegelikult võetavast riskist aru. Kõrge intressimäära ja kõrge riski vahel on otsene seos. Creditstari suguse laenukontori puhul võib teekond kasumist teenivast firmast pankrotini olla üsna lühike. Juba mainitud refinantseerimise riskile ollakse väga avatud ka laenukahjumite tekkimisele, üldiselt jäetakse raskuste puhul kiirlaenud esimesena maksmata. 

Mintoses tegin strateegia osas muudatused, mida mõjutas ülalolev jutt. Kui seni ajasin taga pigem tootlust, siis nüüd otsustasin valida lühema tähtajaga laene, leppides veidi madalama tootlusega. Näiteks senise 15% asemel ostsin 14,5% tulukusega DelfinGroupi väärtpaberi, siis on laenu pikkus veidi üle 12-kuu. 15% saamiseks tuleb investeerida vähemalt 24-kuuks. Teiseks põhjuseks on üleminek laenudelt väärtpaberitele, nimelt ei saa regulaatori tõttu laenudega järelturul kaubelda. Tehinguid saab teha väärtpaberitega, mis tulid hiljuti turule. Seega järelturu mõttes on vanemad investeeringud lukus, jääb oodata vaid tagasimakseid. Usun, et see võib olla ka üheks põhjuseks, miks laenumahud on kiiresti langenud. Silma on jäänud paljude investorite pahameel, kelle jaoks oli väga oluline järelturul müümise võimalus. Teine negatiivne areng on tulumaksu kinnipidamine. Täpsustan eelmise kuu ülevaate infot. Kõigepealt peetakse eraisikult kinni 20% tulumaksu, 10% peale langeb maksumäär siis, kui on esitatud maksuresidentsuse tõend, mis on leitav e-maksuametis. Eraisikuna tegin protsessi läbi, tegelikult läks kõik libedalt ja Mintos muutis kiiresti maksumäära väiksemaks. Eelmise kuu ülevaatest jäi veel üles küsimus, kas firma alt investeerides kaitseb Mintose pankroti puhul tagatisfond. Lõpuks sain vastuse Läti tagatisfondilt ja nende puhul ei lähe firma investeeringud kaitse alla. Samas Funderbeami portaaliriski puhul kaitseb meie Tagatisfond ka firma alt investeerides. Siiski on kogu selle investorkaitse tagatisfondi puhul palju küsimusi üleval, äkki õnnestub kuskilt saada põhjalik vastus. Ilmselt saab asi selgeks siis, kui konkreetne juhtum on olemas. Ma ei teadnud varem, et Funderbeam kuulub Tagatisfondi nimekirja, mis arvestades riski on kindlasti positiivne üllatus. Mintose puhul tuleb veel mainida, et sain jälle DelfinGroupi kampaanias osalemise eest cashbacki, seekord 1,50 eurot lisatulu. Kuna investeeriksin niikuinii, siis see teeb ainult rõõmu, juba on uus kampaania käivitunud, millest võtan osa. DelfinGroupi puhul on ka selgelt näha, et üritatakse investoritele müüa pikema tähtajaga väärtpabereid, pakkudes siis suuremat cashbacki. Mahtude vähenemine Mintoses mõjutab ka kindlasti neid. Praegu on Delfingroupi laenud ainsad, mida soovin osta, sest aeg on keeruline. Siin on hea kombinatsioon kõrgest tootlusest ja suhteliselt turvalisest investeeringust. Eelkõige loodan pandilaenude peale ja lisaks on tegemist börsiettevõttega, mis teeb kapitali kaasamise oluliselt lihtsamaks.

 

 

Lendermarketis lõpetasin investeerimise, sisuliselt kõik laenud on 30-päevase tähtajaga, seega peaks raha kontole jõudma kiiresti. Võimalik on laenude pikendamine, mis võib väljumist aeglustada. Investeerimise peatasin kohe peale Mintosest kirja saamist 22. juulil, nagu altpoolt näha laekus raha Lendermarketi kontole kiiresti. Esimene 1 000 eurone väljamakse on ootel ja kirjutamise hetkel ka õnnelikult kohale jõudnud. Esialgne plaan on täielikult väljuda. Esimene väljamakse läheb Mintose kontole, järgnevad summad on kavas jätta LHV kontole, et olla valmis headeks ostuvõimalusteks. Hetkeseis ei meeldi, sest sisuliselt puudub LHV kontol vaba raha, likviidsust lisavad küll IuteCrediti intressid ja Ignitise dividendid, mõlemad teevad väljamakseid kaks korda aastas. Loodan, et kunagi õnnestub Lendermarketisse investeerima naasta, portaali on väga lihtne ja mugav kasutada. Kõige julgem oleks investeerimisega alustada, kui majandus on kriisist välja tulemas ja on näha selgeid märke, et asjad liiguvad paremuse suunas. Praegu on näha kriisi sisenemist ja turvalisem on jääda kõrvalvaatajaks.

 

Funderbeamis toimus arvestatav taastumine, võrreldes eelmise kuuga kasvas konto väärtus 7%. Siinjuures tuleks märkida, et väärtuse leidmisel läheb arvesse viimane hind. Kuna ostu- ja müügihinna vahe on kohati üsna lai, siis mõjutab tulemust, kumb tehing jäi viimaseks. Funderbeam avaldas oma II kvartali tulemused, mis olid käibe poolest väga nõrgad. Käesolev aasta tuleb sügavalt kahjumlik ja väikese käibega. Strateegia osas on Funderbeam tegemas muudatusi, kui seni keskenduti peamiselt väikeinvestoritele, pakkudes neile uusi investeerimisvõimalusi, siis nüüd müüakse platvormi kui teenust professionaalsetele investoritele. Iseenesest on Funderbeami järelturg kindlasti väga heal tasemel, mugav on kasutada ka lahendusi, mis puudutavad näiteks osanike poolt tehtavat hääletamist. Ideel on jumet, tuleb proovida midagi uut, sest olgem ausad, senine lähenemine ei ole õnnestunud. Muudatuse osas saab tulemusi näha järgmisel aastal. III kvartalis viiakse lõpuni varem kinnitatud rahastusvoor, millest jätkub raha kuni järgmise aasta II kvartalini. Kui uus strateegia toob juurde professionaalseid investoreid, siis võiks see kaasa tuua hinnatõusu, sest osatakse oluliselt paremini väärtust hinnata. Üks võimalus on suunata Lendermarketist vabanevat raha Funderbeami, pigem mitte, kuid otsus sünnib konkreetsel hetkel olukorda hinnates. Jätkuvalt hoiab mind investeerimisest eemale Funderbeami enda risk, kui samasugused ettevõtted oleksid näiteks Tallinna börsil, siis oleks kõik väga lihtne, ostaksin kogu raha eest. Funderbeami konto nägi juulikuu viimasel tunnil välja selline:

 

 

Käesolev postitus on juba piisavalt pikk, seetõttu ei hakka Funderbeami investeeringutest eraldi kirjutama. Järgmisel korral üritan kirjutada Siidrikoja ja Sileni investeerimise põhjustest.

Näidisportfell kasvas juulis 1,90% ja jõudis taas plussi ka stardimomendist, lõpetades kuu 10154,36 euro tasemel. Võrdlusindeksitel läks väga erinevalt, Tallinna börs jätkas langust (OMXT indeks -1,20%), samas rahvusvahelistel turgudel toimus korralik ralli. Nimelt tõusid Euroopa aktsiad tugevalt (STOXX 600 +7,64%) ja veel kõvem ralli toimus USA börsil, kus kaasa aitas veel dollari tugevnemine (S&P 500 eurodes +11,85%). 

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja siin avaldatud arvamusi ei saa võtta soovitusena. Iga investeeringuga kaasneb risk, enne raha paigutamist tee ära oma kodutöö.