September 2023 kokkuvõte

Postituses tuleb pikemalt juttu Modera majandustulemustest ja firmasse investeerimise peamisest põhjusest ning miks võiks aktsia hind mitmekordistuda. Kuna olulisi portfelliga seotud teemasid rohkem ei olnud, siis kirjutasin pikemalt LHV allutatud võlakirjade pakkumisest. Selle mõju oli turgudel selgesti näha ja mitmed rekordid purustati. Huvi pärast teen ennustuse, mille kohaselt tõuseb LHV allutatud võlakirja hind esimesel kauplemispäeval 13%. Eeldan, et 10,5% võlakiri ostetakse tagasi 5 aasta pärast ja sellise hinnamuutuse juures jääb ostjale alles 7,9% suurune aastatootlus. Paljud investorid lähevad kohe kasumit võtma ja kauplemine tuleb aktiivne, loodetavasti peavad süsteemid koormusele vastu.

LHV väärtpaberikonto (kustutasin konto andmed) nägi 30. septembri seisuga välja niimoodi:

Konto väärtus langes kuuga 0,4%. Kokkuvõttes jäid aktsiad miinusesse ja IuteCrediti võlakirjad veidi kerkisid.

Modera (MODE) avaldas I poolaasta majandustulemused, mille kohaselt jõuti esimest korda kasumisse. Eesti tarkvara ettevõte, mille tegevusalaks on digilahenduste pakkumine autotööstusele, asub First Northi nimekirjas ja seetõttu raporteeritakse korra 6 kuu jooksul. Modera käive oli juba varem teada, sest vabatahtlikult avaldatakse iga kvartali müügitulud. Esimese poolaasta tulud küündisid 1,15 miljoni euroni, kasvades eelmise aasta sama perioodiga 63%. Suurim hüpe tehti kasumlikkuses, sest EBITDA kasvas 526 tuhande euroni (+354%) ja ärikasum ulatus 42 tuhande euroni (ärikahjum 284 tuhat eurot). Puhaskasumisse jõudis 22 tuhat eurot, aasta varem tuli leppida 307 tuhande eurose puhaskahjumiga. Esimese poolaasta tulemustes sisaldus aktsiate pakkumisega seotud ühekordne kulu, mis jäi suurusjärku 35-40 tuhat eurot ja tegelikult oli kasum selle võrra suurem. Aktsia hind reageeris esialgu tulemustele võimsalt, sest päeva sees võis näha ka 15% tõusu, hiljem tuli hind jälle alla, rolli mängib madal likviidsus. Võrreldes eelmise aasta tulemustega on kindlasti tehtud suur samm edasi, siiski lähtun rohkem firma enda prognooside paikapidavusest. Modera ootab 2023. aasta tuludeks 2,78 miljonit eurot ja puhaskasumiks 365 tuhat eurot, mille täitmiseks tuleb teha tugev teine poolaasta. Numbrid on pärit ettevõtte kirjeldusest, mis avaldati viimase aktsiate pakkumise raames. Investeerisin Modera aktsiatesse peamiselt eeldusel, et firma suudab enda kaugemad prognoosid täita. Nimelt peaks ettevõtte 2025. aasta käive jõudma 9,05 miljoni euroni ja kasumiks tulema 4,19 miljonit eurot. Modera turuväärtuseks tuleb viimase hinna põhjal 7,87 miljonit eurot, mis teeb ettevaatavaks P/E suhteks 1,88 ja P/S suhtarvuks 0,87. Mõlemad suhtarvud näitavad, et aktsia on ülimalt odav, samas ei pruugi prognoosid täituda. Eeldades, et ootused täituvad, siis võiks aktsia maksta 3 korda rohkem ja see on pigem konservatiivne lähenemine. Midagi halba ei juhtuks ka siis, kui 2025. aasta tegelik kasum tuleks näiteks kolmandiku võrra nõrgem. Üsna palju on tugevusvaru ja praegu turg ei usu, et Modera suudab enda eesmärgid täita.

Lisaks numbritele, toon välja mitmed mõtted aruandest. Moderat võib pidada suhteliselt kriisikindlaks ettevõtteks. Tegevusaruandes tuuakse välja, et majanduslangus omab Modera jaoks nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Keerulisem aeg paneb automüüjaid optimeerima oma tegevusi ja selleks sobivad Modera tooted. Samas kaalutakse rohkem lisainvesteeringuid ja uus müük võib kannatada. Mainitakse, et praegu ei nähta huvi lahtumist toodete vastu, olemasolevad ressursid on täielikult hõivatud ja lähitulevik on täis planeeritud. Modera äri puhul on kliendi võitmine pikk ja kulukas protsess, samas saab litsensitasusid teenida kaua ning kliendi eluea väärtus on suur. Tootest loobumine on pikk protsess ja nii võib hinnata, et suur osa tuludest püsib, mis aitab üle elada raskemad ajad. Võrreldes eelmise aastaga jaotuvad tulud palju laiapõhjalisemalt ehk käive tuleb 15 riigist. Väljavaates mainitakse, et läbirääkimiste faasis on mitmeid uusi kliente, mis võimaldaks ettevõttel kasvada enda prognooside järgi ja oodata on litsentsitasude kasvu.

LHV allutatud võlakirjade pakkumine tõi Balti turgudel kaasa suuri muutuseid. Eelkõige jäi investoritele silma intress 10,5% aastas, mis oli paljude jaoks üllatavalt kõrge. Viimase allutatud võlakirjade pakkumise Eestis tegi Bigbank ja siis oli tootlus 8% aastas. Leedu Siauliu Bankase hiljutine allutatud võlakirjade intress oli veel kõrgem, siis kujunes tootluseks 10,75%, kuid seda võib põhjendada pigem sealse kapitalituru väiksuse tõttu. Tegelikult on üsna lihtne jõuda LHV allutatud võlakirjade puhul 10,5% intressimäärani, üks viis on vaadata varasemat 6% allutatud võlakirja, mis emiteeriti ajal, kui euribor oli miinuses. Arvestades juurde euribori muutuse, jõuabki 10,5% kanti, lisaks algas vahepeal sõda, mis mõjub eriti tugevalt välisinvestoreid. LHV otsustas allutatud võlakirja pakkumise teha vaid Eestis, mahuks oli 25 miljonit eurot, mida on võimalik ülemärkimise korral tõsta 35 miljoni peale. Ühe võlakirja hind (nominaal) on 1000 eurot, intressimäär 10,5% aastas ja intresse makstakse korra kvartalis. Tähtaeg on 10 aastat, tuleb kindlasti mainida, et reeglina ostetakse pankade allutatud võlakirjad tagasi 5 aasta pärast. Allutatud võlakirjad on kõrgema riskiga ja musta stsenaariumi puhul ollakse eespool aktsionäridest ja AT1 võlakirjade omanikest, kuid tagapool kõigist teistest võlausaldajatest. Usun, et paljud ei saa tegelikult kaasnevatest ohtudest aru ja üldine loogika on, et amatööre huvitab tootlus ja profid vaatavad riski. Pank saab tänu allutatud võlakirjadele anda välja rohkem laene, sellel on nii võla kui ka omakapitali tunnuseid. Kui LHV tuli pakkumisega välja, siis võis näha nii võlakirjade kui ka aktsiate langust. Investorid hakkasid raha vabastama märkimise jaoks ja esmapilgul tundus mõistlik müüa maha madalama tootlusega võlakirjad, vahetamaks need kõrgema tootlusega võlapaberiteks. Suurt ülemärkimist võis oodata ja silma jäi üks küsitlus, mis tol hetkel näitas, et 98% investoritest kavatseb pakkumisel osaleda. Märkimise tulemused olid siiski üllatavad, sest esialgne maht märgiti üle 16,3 korda, kokku sooviti osta 407,5 miljoni euro eest, seetõttu suurendati emissiooni mahtu maksimaalse 35 miljoni euroni. Nii suurt ülemärkimist ei ole võlakirjade puhul varem olnud ja rekordiline on ka 16255 investori osavõtt. Uued võlakirjad jaotati vaid LHV varasematele klientidele ja varasematele investoritele (aktsionärid ja võlakirjade omanikud). Kes ei vastanud eelnevatele kriteeriumitele, nendele jäid tühjad pihud, varasemast ajaloost ei meenu ühtegi pakkumist, kus mitte midagi ei saa kätte. LHV kliendid ja investorid said täies mahus kätte vaid 2000 euro ulatuses (2 võlakirja) ja suurematele märkijatele jaotati üle selle 3%. Kokkuvõttes sai enamik investoreid enda väärtpaberikontole vaid 2 LHV allutatud võlakirja ja varasem väärtpaberite müümine raha vabastamiseks osutus veaks, sest nii suurt ülemärkimist ei osanud keegi oodata. Tegemist oli siiski vaid esimese vooruga ja kokku on LHV allutatud võlakirjade maht kuni 200 miljonit eurot, seega tekib edaspidi uusi võimalusi pakkumistel osalemiseks.

LHV võlakirjade pakkumisel on nii lühiajalised kui ka pikaajalised mõjud. Esimesel juhul saab rääkida, et septembri lõpus vabanes investoritel märkimise tulemusena 372,5 miljonit eurot, mis hakkab nüüd tootlust otsima. Aktsiate ja võlakirjade hinnad hakkasid juba tõusma ja mõju võib ulatuda ka oktoobrisse. LHV tegi märkijatele eripakkumise, kus 24-kuulise hoiusele pakuti 5% intressimäära aastas, mingi osa raha maandus kindlasti sinna. Pikaajaline mõju puudutab eelkõige teisi panku, kes kaasavad raha allutatud võlakirjade kaudu. Nende jaoks on 10,5% sisuliselt minimaalseks intressimääraks, pigem tuleb maksta veidi rohkem, oleneb päris palju ka pakkumise mahust. Eesti pankadest on börsil praegu allutatud võlakirjadega esindatud Bigbank, Inbank ja Coop Pank. Viimaste jaoks kujuneb uute pakkumiste intress kõrgemaks, sest LHV on neist tuntum, suurem ja turvalisem.

Mintoses langes DelfinGroupi väärtpaberite tootlus ja sellepärast jäi valikusse rohkem teisi laenukontoreid. DelfinGroupi osakaal on endiselt väga kõrge, jäädes 85% lähedusse. Portfelli lisandusid IuteCrediti, Eleving Groupi ja esimest korda ka ESTO väärtpaberid. ESTO väärtpaberid olid saadaval 15% tootlusega, mis tundus atraktiivne. Tegemist ei ole börsiettevõttega, kuid Mintose kaudu avaldavad nad regulaarselt enda finantsnäitajaid. Eesti äriüksusel läheb väga hästi ja Mintoses pakuvad nad kodumaa väärtpabereid. ESTO tegutseb ka teistes Balti riikides ja seal on finantsnäitajad oluliselt nõrgemad. Finantsinspektsioon tegi neile äsja maksimaalse trahvi, mis on häiriv asjaolu. Halvemal juhul võidakse tegevusluba ära võtta, kui rikkumised jätkuvad. Võrreldes IuteCrediti ja Eleving Groupiga võib eeliseks tuua Balti riikide stabiilse tegevuskeskkonna, kus ei jookse sisse riigi- ja valuutariski. Väga paljudel laenuandjatel meeldib tegutseda eksootilistes riikides, kus on kindlasti palju võimalusi, sest seal on väiksem konkurents. Investorina vaatan siiski rohkem riski poolt ja seetõttu ei soovi neid laenukontroreid suuremal määral portfelli võtta. Esimene valik on endiselt DelfinGroup ja teiste kasuks otsustamisel peab olema kõrgem intress.

Lendermarketis märkimisväärsed muutused puuduvad, portfellis on pikaajalised Creditstari laenud, mille intressimäär jääb 18% lähedale. Üks laen on 17% tootlusega, ülejäänud on 18% tulukusega. Millegipärast ei kuvata õiget tootlust, kuigi info kohaselt peaks näitama portfelli keskmist tootlust, mis jääb praegu 18% lähedale.

Funderbeamis hinnad üha vajuvad ja Venture indeks tegi septembris jälle uue põhja, mis on saanud juba traditsiooniks. Konto väärtus langes kuuga ligi 4%. Ostsin juurde ühe Sileni osaku 3 euro pealt, nüüd on raha jälle viimse sendini investeeritud ja nii on lihtsam konto väärtust jälgida. Endiselt soovivad osad investorid väljuda ja nii on käärid läinud veelgi suuremaks. Enamikel juhtudel on tulemused läinud ülesmäge, samas osaku hind langeb edasi. Eespool toodud Silen 3 euro tasemelt on hea näide ja tekib soov raha Funderbeami lisada, et saaks osta väga soodsate hindadega. Otsus sõltub ka muudest asjaoludest, näiteks kui Mintoses peaks tootlus märgatavalt kukkuma. Funderbeami osakaalu suurendamine toob kaasa terve portfelli suurema kõikumise. Peamine eesmärk on kolme börsiindeksi edestamine ja lisaks oleks hea, kui portfelli kukkumised jäävad väiksemaks. Mintose konto näitab väga stabiilset kasvu, juhul kui midagi ei lähe valesti, ehk laenukontorid püsivad maksejõulised. Funderbeami konto seis oli järgnev:

Snabb (endine Barking) avaldab Funderbeamis iga kuu olulisemaid näitajaid. Üks hea mõõdik on sel aastal lisandunud, milleks on viimase 12-kuu käive (LTM Revenue). Selle põhjal on hea vaadata firma arengut, sest igakuised käibenumbrid ei ole sessoonsuse tõttu omavahel võrreldavad. Ajalugu ulatub 2022. aasta detsembrini, mil viimase 12-kuu käive oli 566,9 tuhat eurot, nüüd on jõutud 808,1 tuhande euroni (august 2023). Viimases ülevaates kirjutatakse, et testitakse uut süsteemi, kus parkimise hind sõltub parkla täituvusest. Kui parkla on tühi, siis on hind odavam ja vastupidi. Lisaks parkimisele ja autopesule on üha olulisemaks äriks muutumas elektriautode laadimine.

Näidisportfelli väärtuseks kujunes septembri lõpus 10443,54 eurot, langedes kuuga 0,59%. Börsiindeksid liikusid erinevalt, ainsana suutis plussi jääda Tallinna börs (OMXT +1,84%). Euroopa aktsiad jäid kuu kokkuvõttes miinusesse (STOXX 600 -1,74%). Kõige suurem kaotus tuli vastu võtta USA börsil (S&P 500 eurodes -2,42%), kusjuures dollarites oli kukkumine 2 korda suurem.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja siin avaldatud arvamusi ei saa võtta soovitusena. Iga investeeringuga kaasneb risk, enne raha paigutamist tee ära oma kodutöö.