November 2023 kokkuvõte + Infortari IPO ülevaade

Postituse esimeses pooles kirjutan Infortari aktsiate pakkumisest ja teine osa on tavapärane portfelli ülevaade. Infortari aktsiate märkimine kestab kuni 7. detsembri kella neljani ja hetkel võib seda pidada kõige olulisemaks sündmuseks Tallinna börsil. Portfellis oli raha liigutamist kontode vahel ja Funderbeami kandsin juurde 1000 eurot. Psühholoogiliselt on tegemist keerulise otsusega, sest seni on Funderbeami investeeringud vaid kahjumit tootnud, siiski on osakute hinnad juba karjuvalt odavad ja ei suuda enam kõrvalt vaadata. Eelkõige sai ülekanne tehtud Sileni osakute ostmiseks, mille põhjused toon välja.

Infortar kuulutas välja aktsiate esmase avaliku pakkumise (IPO), mille käigus pakutakse 1,2 kuni 1,98 miljonit uut aktsiat. Ühe aktsia hind on vahemikus 26-32 eurot, sisuliselt toimub korraga 2 pakkumist, sest eraldi osalevad jaeinvestorid ja institutsionaalsed investorid. Jaeinvestoriteks on füüsilised isikud ja firmad, kes saavad teha pakkumise vaid maksimaalse hinnaga (32 eurot). Institutsionaalsete investorite all mõeldakse professionaale ehk investeerimisfonde ja nemad saavad teha pakkumisi konkreetse hinnaga. Näiteks saab pensionifond märkida 100 tuhat aktsiat 30 eurose hinna pealt. Suuresti panevad institutsionaalsed investorid hinna paika, kuid oluline on lisada, et lõpuks saavad kõik aktsiate märkijad sama hinna. Kui investor märgib 100 aktsiat, siis esialgu broneeritakse 3200 eurot ja kui lõplikuks hinnaks kujuneb 30 eurot, siis tagastatakse 200 eurot. Tegelikult ei pruugi aktsiaid kätte saada täies ulatuses, sest ülemärkmise puhul ei jätku kõigile soovitud mahus aktsiaid. Reeglina tehakse ülemärkimise puhul jaotus, kus näiteks kuni 50 aktsiat saavad kõik märkijad kätte täies ulatuses ja üle selle jagatakse mingi protsendi ulatuses. Infortari pakkumise puhul tuleb üritada hinnata, kas ja milline tuleb ülemärkimine. Kui ülemärkimist ei tule, siis saab hiljem börsilt odavamalt osta. Lisaks enda arvamusele tuleb vaadata, mida teised investorid arvavad. Praegu kohalike staarinvestorite hulgas huvi praktiliselt ei ole, usinad märkijad on Infortari enda juhtivtöötajad. Seotud isikute tehingud on leitavad Finantsinspektsiooni kodulehelt ja kirjutamise hetkel on kokku märgitud 344 tuhat aktsiat, mis moodustab olulise osa pakkumise mahust. Praegu jääb mulje, et soovitakse kindlasti börsile tulla, kuigi suurt rahavajadust ei ole ja avalikult müüakse vaid väike osa ettevõttest. Börsile tuleku üks eelis on suurem usaldusväärsus, mis võimaldab paremini rahvusvahelist äri teha. Infortari senine aktsiate arv on 19 845 000, mis tähendab, et koos uute aktsiatega muutub börsil vabalt kaubeldavaks 5,7% kuni 9,07% aktsiatest. Varasematel aktsionäridel on esialgu müügikeeld, mis kestab kas 6 või 12 kuud.

Infortar tegutseb peamiselt kolmes valdkonnas, milleks on energeetika, laevandus ja kinnisvara. Energeetika on neist kõige suurem, omatakse Eesti Gaasi ja hiljuti osteti Läti gaasivõrgu ettevõte Gaso. Gaasi müük toimub Soomes, Balti riikides ja Poolas ja see on peamine koht, kus võib lähematel aastatel kasv tulla. Laevanduses on neil 42% osalus Tallinkis ja kinnisvaraportfellis 100 000 m² pinda, lisaks on veel 66 000 m² arenduses. Infortar asutati 1997. aastal, esimene investeering oli Tallink ja aastate jooksul on portfelli pidevalt kasvatatud. Üldjoontes saab öelda, et ollakse kapitalimahukas äris, kuhu on keeruline uutel tulijatel siseneda, seetõttu on konkurents piiratud. Eesti- ja Läti gaasivõrku saab kirjeldada regulaatori poolt kinnitatud mõistliku kasumiga äri. Soovitakse luua dividendiaktsiat, mis on võimeline igal aastal maksma dividende ja üheks erinevuseks on veel, et makseid tehakse kaks korda aastas. Minimaalseks dividendiks on lubatud 1 euro aastas ja lisaks kantakse investoritele edasi Tallinkilt saadud dividendid, juhul kui firma kasumit jaotab. Tõenäosus on üsna suur, et Tallink maksab 2024. aasta kevadel dividende, sest peale mitut kriisiaastat tehakse nüüd rekordilisi tulemusi ja võlakoormus on jõudsalt vähenenud. Infortari juhtkonna ja omanike kohta võib öelda, et varasemast ajast on erinevaid skandaale olnud kõvasti. Usun, et mitmed tuntud investorid ei märgi varasemate pattude pärast, tekib psühholoogiline tõrge.

Majandustulemuste analüüsimine on väga keeruline ja Infortar ei avalda ka käibe- ja kasumiprognoose. Kasumi osas oli 2022. aasta erakordselt tugev, eelkõige tõi suure võidu koju Eesti Gaas. Raske on hinnata, kui suur osa teenitud kasumist on jätkusuutlik. Isegi bilansis olevaid numbreid ei saa uskuda, vaid tuleb ise teha korrektuure. Näiteks suvel ostetud Gaso hinnati peale ostu kohe üles, sest hakati väärtust arvestama omakapitali järgi. Sama lugu on Tallinki aktsiatega, mida ei hinnata bilansis turuväärtuses, vaid samuti omakapitali põhjal. Viimasel ajal on Tallinki aktsiaid juurde ostetud ja nii on väga lihtne kasumit teenida. Soovitaksin juhtkonnal mõelda, et kui peaks olema vajadus müüa Tallinki aktsiaid börsil, siis kumb hind läheb arvesse. Hinnanguliselt on bilansis Gaso ja Tallinki ümberhindluse tõttu 250 miljonit eurot puhast õhku. Omakapital on 772 miljonit eurot ja kui sealt õhk välja lasta, siis jääb alles 522 miljonit eurot. Turuväärtuseks kujuneb vastavalt hinnale ja uute aktsiate arvule 547-698 miljonit eurot, seega tuleb kõrgem korrigeeritud omakapitalist. Käesoleva aasta esimese 9 kuu puhaskasum ilma Gaso ümberhindluseta oli 110 miljonit eurot, samas sisaldab see 38 miljoni eurost kasumit kapitaliosaluse meetodil. Eeldatavasti tuleb viimane number Tallinkist, sest kasumi teenimise tulemusena kasvab omakapital ja nii jõuab see Infortari raamatupidamise kohaselt kasumiaruandesse. Seega võiks eeldada, et 110 miljonist eurost tuleb veel 38 miljonit maha võtta ja alles jääb 72 miljonit eurot. Neljas kvartal on Infortaril pigem keskmisest tugevam ja jämedalt arvutades võiks jõuda 100 miljoni eurose puhaskasumi juurde. See tähendab, et P/E (hinna/kasumi) suhe jääb 5,5 ja 7,0 vahele. Dividenditootlus jääb 1 eurose väljamakse korral 3,1% ja 3,8% vahele. Kui Tallink on võimeline maksma 5 senti dividendi ühe aktsia kohta, siis tõuseb Infortari väljamakse aktsionäridele 1,7 euro lähedale ja nii teeniks suuremat tootlust kui tähtajaliselt hoiuselt. Kokkuvõttes on ilmselt kõige mõistlikum oodata ja jälgida edaspidiseid kvartaliaruandeid, et saaks numbritest parema pildi ette. Arvan, et toimub mõõdukas ülemärkimine ja hind kauplemise alguses tõuseb, need tingimused võimaldavad lugeda IPO kordaläinuks. Samas suurt hinnatõusu ka ei oota ja näidisportfelli raames ei märgi aktsiaid, otsuse teeb lihtsamaks vaba raha puudumine, teise konto alt siiski osalen väga väikeses mahus.

LHV väärtpaberikonto (kustutasin konto andmed) nägi 30. novembri seisuga välja niimoodi:

Kontole laekus Mintosest 800 eurot ja LHV arvelt läks 200 eurot juurde, mis võimaldas kanda 1000 eurot Funderbeami. Kuu teises pooles tulid Linas Agro dividendid, netos laekus 8,84 eurot. LHV konto puhul on nüüd 3800 eurot algväärtuseks.

Ignitis (IGN1L) raporteeris börsil enda kolmanda kvartali majandustulemused. Eelmise aasta samal perioodil olid kõik energiahinnad (elekter, küte, gaas) laes ja see andis kokku väga tugeva võrdlusbaasi. III kvartali käive langes koguni 64%, kukkudes 471 miljoni euroni, peamiseks põhjuseks oli klientide teeninduse üksuse müüdav elekter ja gaas, mis tehti palju madalama hinna pealt. Kulumieelne ärikasum ehk EBITDA oli III kvartalis 92 miljonit eurot, langedes aastaga 39%. Kasutan endiselt numbreid, mis on puhastatud ühekordsetest tuludest ja kuludest (adjusted). Puhaskasumisse jõudis kvartalis 42,9 miljonit eurot (-55%). Ignitis jättis enda EBITDA prognoosi muutmata, ehk oodatakse endiselt 430 kuni 480 miljoni euro teenimist, esimese 9 kuuga on sellest täidetud 345 miljonit eurot. Viimase 12-kuu kasumi põhjal tuleb P/E suhteks 5,6 ja firma turuväärtus on tugevalt alla omakapitali. Peamise murekohana näen endiselt üleinvesteerimist terves energiasektoris, mille lõpptulemuseks on liiga madal elektri hind. Presentatsioonist jäi silma, et kaheks järgnevaks aastaks on roheenergia tootmisest suur osa elektri hinnast ära fikseeritud väga hea hinnaga. Nimelt on 2024. aastaks 65% mahust ära müüdud 142 EUR/MWh ja 2025. aastaks 51% toodangust 141 EUR/MWh tasemel. Näiteks Enefit Green on fikseerinud aastateks 2024 kuni 2027 enda oodatavast toodangust 54% keskmise hinnaga 66,5 EUR/MWh.

IuteCredit avaldas börsil esimese 9 kuu tulemused. Lõviosa näitajatest liiguvad õiges suunas, samas on näha klientide maksekäitumise halvenemist. Kogutulud kasvasid 22%, jõudes 79 miljoni euroni. Puhaskasumit teeniti 9,3 miljonit eurot ja eelmise aasta võrreldav number oli 7,4 miljonit eurot. IuteCrediti võlakirjadega käib kauplemine 93% juures nominaalist, see hind on ilma kogunenud intressita. Võlakirjade ostjal tuleb praegu tootlus märgatavalt suurem kui 11% suurune intressimäär, sest kui kõik läheb hästi, siis lunastatakse võlakirjad nominaalväärtusega. Turg kardab midagi, teine põhjus on üldine intressimäärade tõus, võrreldes võlakirjade emiteerimise perioodiga. Ühe suure riskina saab välja tuua väga suure võlakirja mahu, mis on tänaseks 125 miljonit eurot. Nii suure mahu lunastamine võib osutuda raskeks, eriti juhul, kui võlakirjaturul on närvilised ajad. Esialgne maht oli väiksem, aga siis otsustati mitu võlakirja üheks kokku liita. Puhtalt riskijuhtimise vaatest ei ole see mõistlik, praegu on maht ligi 2 korda suurem omakapitalist. Lisaks on veel muid ohte, näiteks tegutsetakse suhteliselt riskantsetes riikides ja meil ei ole siin väga head ülevaadet, mis seal täpsemalt toimub. Kui majanduses lähevad asjad halvemaks, siis on otsene mõju laenude tagasimaksmises. IuteCredit on starteegiat muutnud ja keskendunud viimasel ajal tugevama maksevõimega klientidele, mis on väga mõistlik lähenemine.

Linas Agro (LNA1L) teatas enda I kvartali tulemused, neil on majandusaasta teistsugune. Peale kahte kahjumlikku kvartalit suudeti taas kasumit teenida, kuigi võrreldes eelmise aasta sama perioodiga jäid tulemused nõrgemaks. Käive oli 420 miljonit eurot (-29%) ja puhaskasumit teeniti 15 miljonit eurot (-46%). Nisu hind on püsinud madal ja seetõttu võib tulemustega rahule jääda. Linas Agro aktsiate soetamisel sai liiga palju keskendutud ajaloolistele tulemustele ja ei saanud aru, et mõne ärivaldkonna kasumid olid erakorraliselt tugevad. Investeerimisel võib minevik ja tulevik oluliselt erineda, tihti eeldatakse, et kõrge kasumlikkus jätkub ka järgmistel aastatel. Pikaajaliselt tuleb põllumajanduses olla valmis suuremateks kõikumisteks, mitmed suured trendid toetavad kõrgemat toidu hinda tulevikus ja mõne aja pärast võivad mitu positiivset tegurit jälle kokku saada.

Mintoses kogunes kuu esimesel poolel raha kiiresti kontole, 800 eurot liikus edasi LHV kontole. Eleving Group ostis enda väärtpabereid Mintoses tagasi, sest neile laekus raha võlakirjade müügist, mis oli veidi madalama intressimääraga. Praeguseks hetkeks ei ole portfellis enam ühtegi Eleving Groupi investeeringut. Intressimäärad on langenud, kuu teisel poolel läksid kaubaks peamiselt DelfinGroupi väärtpaberid 12% kuni 13% tootlusega, lisaks veel ESTO 14% pealt. Strateegia on endiselt keskenduda tugevamatele laenukontoritele, mille tulemustest on hea ülevaade. DelfinGroup on kõige kindlam valik Mintoses ja seetõttu on osakaal jõudnud 90% lähedale. Hajutatus on madal, aga ei näe selles suurt probleemi, kuigi Mintos ise leiab, et peaks vastupidiselt käituma. Paljude laenukontorite puhul tuleb leppida madalama tootlusega, kuigi risk on suurem. Alati ei peagi olema riski-tulu suhe paigas, sest rolli mängivad ka muud faktorid, näiteks on äsja müüdud madalama intressiga võlakirju. Üldiselt kasutatakse Mintose platvormi kui krediidiliini, mis on paindlik ja võimaldab hoida tavapärasest madalamat vaba raha hulka. Normaaltingimustes kõik toimib ja rahavajaduse korral saab kergitada intressimäära, siiski on investorite meeleolud kõikuvad ja sõltuvad laiemalt finantsturgudest. Senise ajaloo jooksul on olnud suuri muutuseid nii intressimäärades kui ka laenumahtudes ja esialgu jäi Mintos valikust välja liiga madala tootluse tõttu. Veidi hiljem oli tootlus laes ja pakuti lisaks ahvatlevaid boonuseid ning liiga kõrged protsendid panid juba kergelt muretsema.

DelfinGroup teatas börsile enda III kvartali majandustulemused, mis olid mitmes osas rekordilised. Kolmanda kvartali tulud ulatusid 13,3 miljoni euroni ja maksude eelset kasumit teeniti 2,2 miljonit eurot, mõlemad näitajad olid kõigi aegade parimad. Laenude andmise osas keskendutakse madalama riskiga klientidele, mis toob kaasa mõõdukama kasvu. Minu arvates väga mõistlik lähenemine, sest muudab ettevõtte vastupidavamaks majanduslanguse perioodil. Võlausaldaja seisukohast pole hetkel ohumärke ja majandustulemusi ei hakka detailsemalt kirjeldama. DelfinGroup on turvalisem teistest laenukontoritest, sest lisaks tarbimislaenudele on veel 2 ärisuunda, milleks on pandilaenud ja kasutatud kaupade müük. Tarbijatele antud laenud on laenukahjumite seisukohast kõige riskantsemad ja see sõltub tugevasti majanduse ja tööturu olukorrast. Pandilaenud ei lähe hapuks, sest seal on piisav tagatis. Kasutatud kaupade müük on näidanud väga stabiilseid tulemusi ja töötab hästi keerulisel ajal, sest heal ajal ostetakse rohkem uusi asju. DelfinGroup tegutseb vaid Lätis ja seetõttu puudub riigi- ja valuutarisk ning meil on üsna hea ülevaade, mis naaberriigis toimub. Mintoses on väga palju laenukontoreid, mis tegutsevad eksootilistes riikides ja sealt jookseb sisse kõikvõmalikke riske. Loomulikult on seal tegutsedes ka palju eeliseid, näiteks on turul palju ruumi kasvada ja puudub tavapärane konkurents. Võlausaldajana soovin vältida riske nii palju kui võimalik ja peamine on, et DelfinGroup püsib maksejõuline.

Lendermarketis on seis sama, konto väärtus küll kasvab ja raha on ootel maksete all kinni. Tegelikult ei toimi asi nii kui peaks, ootel maksed peaksid kestma maksimaalselt nädala, mis tuleneb pankadevahelistest maksetest ja veel näiteks pühadest. Creditstar, mille laenud on portfellis, üritab raha võimalikult kaua kinni hoida, mis ei tekita usaldust. Seni ei ole avaldatud Lendermarketi 2022. aasta majandustulemusi ja ka Creditstari III kvartali numbreid. Hetkel liiguvad asjad selles suunas, et lõpetan Lendermarketis investeerimise ja kannan kogu raha välja. Protsess võib kaua aega võtta, sest portfellis olevad laenud on pikaajalised ja lisaks üritatakse veel maksetega venitada. Õnneks on mängus väike summa ja ka kõige hullemal juhul jääb ikkagi alles 300 eurone kasum.

Funderbeami kontole sai lisatud 1000 eurot ja nüüd on 4000 eurot piiriks, millest üle algab kasum ja vastupidi. Praeguse seisuga läheb aega, et vähemalt nulli jõuda. Madalseis on jätkunud ja Venture indeks tegi jälle uue põhja, vajudes ka selgelt alla 700 punkti taseme. Sileni osakuid ostsin juurde, millest on juttu allpool, mitu ostuorderit on veel üleval. Juurde ostan vaid portfellis olevaid investeeringuid ja nendest on valikus 3-4 ettevõtet. Esialgu üritan turuhinnast veidi madalamalt osta ja eelkõige firmade osakuid, kus majandustulemused on läinud selgelt ülesmäge ja hind ei kajasta kuidagi õiglast väärtust. Näis, kas Funderbeamis toimub muutus, peale suure investeeringu kaasamist, esialgu peab veidi aega andma. Tegelikult väga ei looda sellele, pigem eeldan, et varem või hiljem liigutakse börsile, kus saavutatakse õiglane väärtus. Lisaks on võimalik, et mitu ettevõtet ostetakse ära, loodetavasti makstakse korralikku preemiat. Funderbeami kontol on vaba raha 420 eurot ja see nägi välja selliselt:

Belief Water avaldas Funderbeamis III kvartali müügitulemused, mille kohaselt kasvas aastaga käive 35% ja ulatus 854 tuhande euroni. Käesoleva aasta käibeprognoos on 3,2 miljonit eurot. Beliefi turuväärtus on sisuliselt täpselt sama ja nii kujuneb P/S suhtarvuks 1.

Silen liigub käesoleval aastal 17 miljoni eurose käibe suunal, mis võimaldab teenida 1 miljon eurot puhaskasumit. Kasumiprognoosi ei ole firma ise avaldanud, kuid esimese 9 kuu ärikasum oli 830 tuhat eurot, mis viitab, et aasta kokkuvõttes võiks puhaskasumiks kujuneda 1 miljon eurot. Ärikasumist lahutatakse maha intressikulud ja ettevõtte tulumaks, mille tulemusena saadakse puhaskasum. 2024. aasta käibeprognoos on 40 miljonit eurot ja eeldades, et kasumimarginaal veidi paraneb, siis võib oodata 3 miljoni euro suurust puhaskasumit. Viimase osaku hinna puhul tuleb vaikuseruumide tootja turuväärtuseks 18,1 miljonit eurot. Järgmise aasta käibe- ja kasumiprognoosi põhjal tuleb ettevaatavaks P/S suhteks 0,45 ja P/E suhtarvuks 6,0. Klassikaliste suhtarvude põhjal on ettevõte uskumatult odav ja ollakse alles enda teekonna alguses. Suur kasv on veel ees, lähemas tulevikus soovitakse käivet iga aasta kahekordistada. Lisaks eeldan, et kasum kasvab käibest kiiremini ehk suurendatakse puhaskasumi marginaali. Selle väite kinnituseks saab tuua erinevaid põhjuseid, näiteks muutub suurema käibe puhul firma püsikulude osakaal väiksemaks ja allhankijatelt saab parema hinna, kui suudetakse osta massiivsetes kogustes. Sileni klientide seas on palju suuri ja tuntuid firmasid, mis elavad üle kõikvõimalikud kriisid. Seega võib hinnata, et Silen suudab näidata paremaid tulemusi raskemal perioodil. Lisaks võib iseloomustamiseks välja tuua järgnevad märksõnad: innovaatiline, kõrge lisandväärtusega, suur eksportija ja firmal on võime enda toodete hindu tõsta. Terve rea positiivsete tegurite ja roosilise tulevikunägemuse juures on osaku hind liikunud teises suunas. Hinnatase on muutunud nii atraktiivseks, et enam ei saa kõrvalt vaadata. Soetasin juurde 200 Sileni osakut 2,90 euro pealt, kokku 580 euro eest ja üks ostuorder on üleval veidi madalama hinna peal. Odavuse põhjuseks on Funderbeamis aset leidev üldine madalseis ja kehva likviidsuse tingimustes üritavad mõned investorid endiselt müüa, siiski hakkas Silen eriliselt silma. Minu arvates praegu parima riski ja tulu suhtega investeering. Kui järgmise aasta prognoosid realiseeruvad, siis ei usu, et saab osta nii odavalt. Pikas perspektiivis tuleb õiglase väärtuse saavutamiseks oodata, kuni jõutakse klassikalisele börsile. Esialgu võiks sihiks olla Tallinna börs, samas ei saa välistada ka näiteks Londoni börsile minekut 5-10 aasta perspektiivis.

Näidisportfelli väärtuseks kujunes novembri lõpu seisuga 10375,31 eurot, vajudes kuuga 0,15%. Börsiindeksid liikusid erinevalt, ainsana jäi miinusesse Tallinna börs (OMXT -1,86%). Rahvusvahelistel turgudel toimus korralik ralli, kõige paremini läks Euroopa aktsiaturgudel (STOXX 600 +6,45%). USA börs tõusis samuti tugevalt (S&P 500 eurodes +5,83%), kusjuures dollarites hüppas indeks ligi 9%.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja siin avaldatud arvamusi ei saa võtta soovitusena. Iga investeeringuga kaasneb risk, enne raha paigutamist tee ära oma kodutöö.