Detsember 2023 kokkuvõte

Head uut aastat! Ülevaates kirjutan pikemalt Mintose platvormist, sest esimest korda ostsin selle konto kaudu võlakirju. Võrdlen omavahel kahte lahendust võlakirjadesse investeerimisel ja lisaks toon välja erinevused seniste väärtpaberitega Mintoses. Lendermarketi kontoga ei plaani jätkata, esialgu on vaja oodata, millal raha vabaneb ootel maksete alt. Julgen väita, et Funderbeamis on nüüd põhi tehtud ja oodata võib paremaid aegu, nende investeeringute tulemus määrab suuresti ka kogu 2024. aasta tulemuse. Lõpetuseks mõned read eelmise aasta kokkuvõtteks ja mida võiks oodata alanud aastal.

LHV väärtpaberikonto (kustutasin konto andmed) nägi 31. detsembri seisuga välja niimoodi:

Konto väärtus jäi kuuga samale tasemele. Linas Agro võttis endale uue nime, milleks on Akola ja seetõttu muutus kauplemise sümbol. Nüüd on aktsiad portfellis AKO1L sümboli all.

Mintoses on intressitase veel allapoole tulnud ja kuu teises pooles tuli DelfinGroupi väärtpaberite ostmisel leppida maksimaalselt 11% tootlusega. Esialgu on portfellis veel kõrgema intressimääraga investeeringud, samas tuleb need asendada üha madalama tootlusega väärtpaberitega. Kui tootlus on madal, siis üks lahendus on valida võimalikult lühikese tähtajaga investeeringud, sest need lähevad kiiremini portfellist välja. Vahel õnnestub kõrgema intressiga väärtpabereid osta järelturult, üheks lahenduseks sai seekord DelfinGroupi võlakirjade soetamine. Mintose platvormile lisandusid hiljuti võlakirjad ja parajasti oli käimas kolmas pakkumine, milleks oli suur lemmik DelfinGroup. Seega tuli investeerimise otsus kergesti ja teiseks oluliseks teguriks oli kõrgem intressimäär. Viimase kohta tuleb küll öelda, et see on kombinatsioon fikseeritud ja ujuvast intressimäärast ehk tootluseks on 9% + 3-kuu euribor. Intressimäär fikseeritakse 3-kuu tagant ja intressid makstakse välja iga kuu. Antud võlakirja puhul tuleb mainida, et kui turgude ootus 3-kuu euribori osas on õige, siis liigub see tuntavalt allapoole. Kokkuvõttes tähendab see, et esialgu on tootlus suurem ja hiljem tuleb leppida väiksema intressituluga. Võlakirja lõpptähtaeg on 25.11.2026 ja olen valmis neid kuni lunastamiseni hoidma. Mintose kaudu saab võlakirjadesse investeerida alates 50 eurost, saades ühe “tükikese” sellest endale, kuigi tegelikult on nominaalväärtuseks 1000 eurot. Mingeid tasusid Mintos ei võta, väljaarvatud järelturul müümise eest, mil rakendatakse 0,85% teenustasu tehingu summast. Võrdluseks võib tuua, et LHV-s maksab võlakirjatehing börsil 6 eurot + 0,2% tehingu summast, võlakirjade märkimine on reeglina odavam, makstes tavaliselt 3 eurot. Eelkõige sobib Mintose lahendus väiksema portfelliga investorile, kuigi tuleb tunnistada, et turvalisem on enda võlakirju hoida mõne Eesti panga väärtpaberikontol. Teiseks võiks Mintoses võrrelda DelfinGroupi võlakirju ja DelfinGroupi väärtpabreid omavahel. Ühe DelfinGroupi väärtpaberi taga on 10 laenu ja see tähendab, et graafiku järgselt makstakse iga kuu nii põhiosa kui ka intresse. Võlakirja puhul toimuvad vaid intressimaksed ja põhiosa tagastatakse ühe maksena tähtaja lõpus. Mintoses tuleb väärtpaberite puhul raha päris kiiresti uuesti tagasi kontole, sest laenukontoritel on õigus investeeringuid varem tagasi osta ja on ka mitmeid muid põhjuseid, näiteks saab laenul 60 päeva viivises täis ja see tähendab tagasiostugarantii rakendumist. Võlakirja soetamise puhul saab rääkida rohkem intressi lukkulöömisest, kuigi ka siin on väike tõenäosus, et ostetakse varem tagasi, kuid siis saab väikest preemiat. Konkreetse võlakirja puhul saab varasem lunastamine toimuda alates 25.05.2024 ja siis makstakse tagasi 101% põhiosast. Mintose tavapäraste investeeringute osas on eesmärk kõrgete intresside korral valida võimalikult pikad tähtajad, et saaks suuremat tootlust kauem nautida. Paraku ostetakse need väärtpabreid üsna kiiresti tagasi, kui üldine intressitase alaneb ja seetõttu ei saa hästi kõrget tootlust lukustada.

Mintose konto näeb nüüd veidi teistsugune välja, sest uue investeeringuna lisandusid portfelli võlakirjad. Valikus on ka börsil kaubeldavad fondid (ETF-id), neid ei ole vähemalt esialgu plaanis osta. Pilt on kokku pandud kolmest osast, esimene on üldvaade, siis laenud/väärtpaberid ja viimane osa on võlakirjad.

 

 

Lendermarketis istub raha ootel maksete all kinni ja kui lõpuks raha kontole jõuab, siis teen väljamakse. Praeguses olukorras tiksuvad intressid edasi, esimesed 10 päeva ei maksta intressi ootel maksete korral, kuid peale seda rakendub 18% suurune intressimäär. Hetkel ei näe põhjust Lendermarketis investeerimise jätkamiseks, seni on portfellis olnud vaid Creditstari laenud ja soovi korral saab neid edaspidi soetada ka läbi Mintose platvormi. Lendermarketi kodulehel on nüüd olemas Creditstari III kvartali tulemused, lühidalt öeldes, olid näitajad üsna korralikud. Üle poole Creditstari intressitulust tuleb koduturult ja praegu näitavad kõik prognoosid tööpuuduse kasvu, mis toob kaasa laenukahjumite kasvu. Osaliselt aitab tugevamatele klientidele keskendumine, siiski kipuvad laenukontorid pihta saama, kui inimesi jääb üha rohkem töötuks. Teine mure on neil rahastusega, mis tundub olema väga piiri peal, sest ei ole mõistlik maksta enda kohustuste eest 18% intressi. Seni on Creditstaril positiivne ajalugu võlakirjade emiteerimisel, mingil hetkel võib investorite huvi kaduda ja siis tekivad juba suuremad probleemid.

Funderbeamis on toimunud taastumine, peale detsembri alguses tehtud põhja. Venture indeksi kõige madalamaks väärtuseks fikseeriti 665,37 punkti. Vaadates viimast näitajat, meenus kohe, et 2009. aasta märtsis kujunes S&P 500 indeksi päevasiseseks põhjaks 666 punkti, mingisugune numbrite maagia on siin mängus. USA suurettevõtete aktsiad kukkusid siis finantskriisi tõttu ja peale põhja tegemist on toimunud võimas tõus. Julgen arvata, et Funderbeamis on nüüd põhi tehtud, lõplikult saab seda kinnitada hiljem, Venture indeks lõpetas aasta 730 punkti juures. Väikeseid muutuseid on näha, Silenit õnnestus odavamalt juurde osta, samas teiste osakute puhul on hinnad eest ära liikunud. Ostjaid on varasemast veidi rohkem ja paljudel ettevõtetel läheb jätkuvalt väga hästi, vaatamata keerulisele ajale majanduses. Üks müümise põhjus võib olla maksustamisest tulenev, mis mõjutab rohkem välisinvestorid, kellel on kasulik võtta kahjumid välja aasta lõpus. See vähendab nende maksukoormust ja selline tegevus lisab miinuses olevatele osakutele veel täiendavat müügisurvet. Konto väärtus kasvas kuuga 4%, endiselt mõjutab päris palju tulemust viimase tehingu hind. Belief ja Silen on suurema osakaaluga ja nende puhul läks arvesse ostutehing. Peale Sileni osakute ostmist ja European Foodsi dividendi laekumist oli kontol vaba raha 145 eurot. Funderbeami konto nägi aasta viimasel tunnil välja selline:

European Foods maksis dividende, kokku laekus kontole 3 eurot. Ühe olulise info saab veel välja tuua kasumlikkuse osas, mille kohta küsiti Funderbeamis. Firma 2023. aasta ärikasumi marginaaliks oodatakse veidi üle 10% ja 2024. aasta puhul veel rohkem. See annab aimu, millist kasumit võib oodata, kui käive on teada. Peamiselt saavutatakse kõrgem kasumlikkus läbi mastaabiefekti, kus püsikulude osakaal muutub väiksemaks ja suuremad tooraine ostud tagavad madalama hinna.

Huum avaldas just enda detsembri müügi ja ühtlasi kogu aasta tulemused. Detsembris müüdi saunatooteid 1,47 miljoni euro eest, mis tähendas 25% kasvu. Terve aasta käibeprognoos oli 10 miljonit eurot, tegelikult suudeti müüa 11,9 miljoni euro eest ja 2022. aastaga võrreldes näidati 42% hüpet. Varsti peaks välja tulema 2024. aasta prognoos ja oluline on lisada, et Huum suudab teenida märkimisväärset kasumit.

Silen teatas novembri müügi, milleks kujunes 1,17 miljonit eurot, kasvades aastaga 43%. Uusi tellimusi saadi 861 tuhande euro eest, mõlemad numbrid olid pigem nõrgad. Firma põhjendas tagasihoidlikumaid tulemusi mitmete tellimuste edasilükkamise tõttu 1-3 kuu võrra. Lähematel kuudel on oodata globaalse majandusolukorra tõttu väiksemat kasvu. Positiivse poole pealt soodustab praegune ärikeskkond vaikuseruumide rentimist. Veidi nõrgemad numbrid viisid hinna alla ja ostuorder täideti ära, tehingu tulemusena soetasin juurde 100 Sileni osakut 2,78 euro pealt.

Näidisportfelli väärtuseks jäi detsembri lõpu seisuga 10559,25 eurot, kerkides kuuga 1,77% ja ühtlasi on tegemist uue tipuga. Kõik börsiindeksid tõusid, Tallinna börsi pluss jäi tagasihoidlikuks (OMXT +0,93%). Rahvusvahelistel turgudel jätkus ralli ja kõige paremini läks Euroopa aktsiatel (STOXX 600 +3,77%). USA börsil leidis aset samuti korralik tõus (S&P 500 eurodes +3,00%), mõnevõrra vähendas võitu dollari nõrgenemine.

2023. aasta tulemusega ei saa kindlasti rahule jääda, vaatamata positiivsele tootlusele. Suurematel indeksitel läks viimane aasta paremini ja vahe vähenes oluliselt. Ühtegi investeeringut Euroopas ja Ameerikas ei olnud ja Balti börside tootlus jäi tagasihoidlikuks. USA aktsiate hinnatase on pikemat aega olnud kõrge ja seni on see muutunud veel kallimaks klassikaliste suhtarvude põhjal. Üheks toetavaks teguriks on innovatsioon, mis toimub suuresti vaid Ameerikas. Tallinna börs jäi aastaga samale tasemele ja palju paremini ei läinud ka lõunanaabritel. Välisinvestorid vaatavad sõda palju murelikuma pilguga kui kohalikud ja nii on tulnud müügisurvet Balti börsidele. Ühe suure muutusena võiks tuua võlakirjade esilekerkimise. Just pankade allutatud võlakirjade vastu oli meeletu huvi, samas aktsiate osas jäädi ükskõikseks. Hea näide on võtta aasta lõpust, kus Inbanki allutatud võlakirju märgiti suurema summa eest kui Infortari aktsiaid. Peamiselt sõltub saabunud aasta tootlus Funderbeami investeeringute käekäigust, mille osakaal on nüüd kõrgem. Pikaajaliselt toovad need varasemas faasis olevad ettevõtted kõige suurema tootluse, kuigi esimesed 2 aastat ei ole seda tõestanud. Usun, et 2024. aasta võiks tuua korraliku tootluse, sest osakute hinnad on väga madalad ja keerulistes oludes on paljud ettevõtted suutnud näidata head müügikasvu. Mitmed ettevõtted on jõudnud veidi küpsemasse faasi, kus üha suurem osa käibest jõuab kasumisse ja see äratab klassikaliste investorite tähelepanu.

2024. aastal võib Eestis oodata väikest majanduslangust ja olulist tööpuuduse kasvu. Siin tuleks mainida, et reeglina liigub börs 6-9 kuud majandusest eespool ja tööpuuduse näitaja liigub veel omakorda majandusest tagapool. Palgad peaksid kasvama hindadest kiiremini, mis tõstab inimeste ostujõudu. Käibemaksu määraks on nüüd 22%, endise 20% asemel. Ühe positiivse tegurina, millest on seni vähe räägitud, saab välja tuua euribori languse. Kui praegu on 6-kuu euribor 3,9% lähedal, siis turu ootuste kohaselt jõutakse aasta lõpuks juba 2,2% juurde. Kui prognoos peab paika, siis vähenevad nii eraisikute kui ka ettevõtete intressikulud ja see toetab majandust laiemalt. Madalamad intressid on hea uudis aktsiatele ja kinnisvarale, samas tähtajaliste hoiuste intressid hakkavad langema.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja siin avaldatud arvamusi ei saa võtta soovitusena. Iga investeeringuga kaasneb risk, enne raha paigutamist tee ära oma kodutöö.