September 2024 kokkuvõte

Ülevaates tuleb pikemalt juttu kolmest teemast, lisaks tavapärane portfelli ülevaade. Ignitis korraldas investorpäeva seminari, mis suurendas usku firmasse ja tõstis aktsia hinda. Tegevjuhi suure plaani esitlus oli kõige huvitavam ja pikemas perspektiivis on oodata üllatavaid arenguid. Portfellis on nüüd uus krüptoraha investeering, mis ei sõltu nii palju hindade kõikumisest, võrreldes senise JLP fondiga. Eleving Group korraldab avaliku pakkumise ja kõik saavad märkida laenuandja aktsiaid. Üldiselt on aktsia odavalt hinnastatud, samas tegutsetakse riskantsetes riikides ja turvalisem valik on ettevõttele laenu anda.

LHV väärtpaberikonto (kustutasin konto andmed) nägi 30. septembri seisuga välja niimoodi:

Kontole laekus 200 eurot Funderbeamist, uue krüptoraha investeeringu jaoks läks 400 eurot kontolt välja. Kui neid makseid mitte arvestada, siis võrreldaval baasil kasvas kuuga konto väärtus 0,4%. Aktsiate väärtus jäi tervikuna sisuliselt samaks, IuteCrediti võlakirjad veidi tõusid.

Ignitis (IGN1L) korraldas investoritele tutvustamiseks pikema seminari, mis on leitav Youtube keskkonnas. Üritusest jäi väga hea mulje ja peale seda oli näha aktsiate suuremat ostuhuvi. Üheks hinda mõjutavaks teguriks oli veel dividendiõiguse kadumine, mis mõjutab lühiajaliselt hinda negatiivselt ja ei näita eelmise kuuga võrreldes õiget tulemust. Dividendimakse on tulekul ja saajate nimekiri on fikseeritud, raha jõuab pangaarvele oktoobri alguses. Kõige huvitavam osa oli tegevjuhi suure plaani esitlus, mille kohaselt hakkavad Balti riigid pikas perspektiivis eksportima elektrit ja rohevesinikku. Ignitise pealiku sõnul on Balti riigid rohepöörde valdkonnas unikaalses positsioonis, mis võimaldab toota oluliselt rohkem elektrit, kui on vaja enda tarbeks. Põhjusteks on madal asustustihedus, vabad merealad tuuleparkide jaoks ja suhteliselt madal kohalik tarbimine. See võimaldab elektrit toota kordades rohkem ja hakata eksportima Kesk-Euroopasse, luues täiendava ühenduse. Kuna elektrivõrgu maht on piiratud, siis järgmise sammuna hakatakse tootma rohevesinikku. Nähakse ette võimalust, kus meretuuleparkidest tulevast elektrist toodetakse vesinikku ja vastav tootmiskompleks asub samuti merel. Pikemas perspektiivis rajatakse vesiniku toruühendus Balti riikide ja lähinaabrite vahele. Lisaks oli veel mitu esinejat, kes oma valdkonda kirjeldasid. Kõik otsused olid hästi põhjendatud ja alati vaadatakse ka rahateenimise poolt. Alates börsile tulemisest on Ignitis enda eesmärgid kas täitnud või ületanud, vastassuunas on liikunud vaid aktsia hind. Seminaril toodi aktsia madal hinnatase eraldi välja ja arvatavasti said investorid esitluselt kindlust juurde ja suurendasid enda panust.

Krüptoraha valdkonnas on nüüd olemas teine investeering. JLP fondi käekäik sõltub üsna tugevalt krüptode hinnaliikumistest, uus investeering on kindlasti stabiilsem, samas kõigub saadav tootlus suures ulatuses.

JLP (Jupiter Liquidity Provider) osaku väärtus kasvas ligi 7% ja tulenes peamiselt krüptode tõusust. Fondi laekunud teenustasud olid keskpärasel tasemel.

Extrafi platvormil on uueks krüptoraha investeeringuks USD+ väljalaenamine. USD+ on üks paljudest krüptodest, mille eesmärk on siduda ennast Ameerika Ühendriikide dollariga (stablecoin) ja hind peaks liikuma väga sarnaselt. Extrafi, pikema nimega Extra Finance pakub peamiselt kahte teenust, mis on omavahel tugevasti seotud. Esimene neist on inglise keeles Leveraged (Yield) Farming, millele on üsna keeruline head tõlget leida. Sisuliselt on tegemist erinevate vahetustehingute (swap-i) paaridega, kus kauplejad saavad ühte krüptoraha vahetada teise vastu ja likviidsust pakkuvad investorid saavad endale teenustasud, kirjutasin sellest ka üle-eelmises kokkuvõttes. Extrafi võimaldab koguda neid tasusid, lubades kasutada võimendust, mis oskuslikul rakendamisel tõstab märgatavalt tootlust. Võimenduse kasutamiseks on vaja erinevaid krüptosid laenata ja siin tuleb mängu teine teenus, kus investorid hoiustavad enda vahendid platvormile ja teenivad väljalaenamise eest intressitulu. Kasutan viimast teenust ja tänu sellele kasvab USD+ kogus pidevalt laekunud intresside võrra. Intressimäära kuvatakse APY põhiselt, mis juba arvestab liitintressi efektiga. Tootlus oleneb puhtalt sellest, kui suur hulk hoiustatud vahenditest on protsentuaalselt välja laenatud (utilization). Liikudes hiirega mööda intressimudeli graafikut, siis USD+ puhul saab tuua välja järgmised näited. Kui 80% on väljalaenatud, siis on intressiks 14,57%, 85% puhul juba 28,75% ja 90% korral 46,57%. Sealt edasi meenutab graafik seina ja 100% puhul on intressimääraks 257,1% aastas. Loodan teenida 20% aastas, kõikumised on kindlasti suured ja tuleb vaadata pikemat perioodi.

Sarnaselt eelmisele krüptoinvesteeringule on jällegi tegemist detsentraliseeritud rahandusega (DeFi), lisaks alustasin sama summaga ehk 400 euroga. Kõigepealt ostsin 400 euro eest Ethereumi (ETH), sest ilma selleta ei saa ühtegi tehingut teha. Täpsemalt on võrguks Base, mis on ehitatud Ethereumi peale, see on loodud Coinbase poolt ja sealt pärineb nimi. ETH vahetasin enamjaolt USD+ vastu, tegelikult jäi liiga suur varu Ethereumi alles, eeldasin kõrgemaid teenustasusid. Investeeringu alguseks oli 4. september ja siis laenasin Extrafi kaudu välja 417,51 USD+, seda on oluline jälgida hilisemal tootluse arvestamisel. Kui pikemal perioodil ei vasta tootlus oodatud tasemele, siis on olemas ka varustrateegia. Väike osa tootlusest tuleb veel läbi Extra nimelise krüptoraha kogumise, mis on seotud antud platvormiga. Otsustasin neid mitte arvesse võtta, see ei muuda suurt midagi, Extra hind on hetkel 7 sendi ringis. Pikema perioodi jooksul võib neid siiski koguneda ja väljumisel tekib veidi lisatulu. Ohtude poolest saab välja tuua eelkõige erinevad küberriskid, näiteks piisab, kui koodi kirjutamisel on tehtud viga, mis võimaldab häkkeritel rahale ligi pääseda. Extrafi kodulehel on üleval info, et on läbitud auditid, mis vähendavad nimetatud riski. Enda poolt alandan riski läbi uue rahakoti loomise, hoian vahendeid eraldi. Laenu puhul on alati võimalus, et seda ei maksta tagasi, antud juhul võib öelda, et normaaltingimustes selline risk puudub. Laenu vastas on piisav tagatis, mis realiseeritakse ohtu sattumise korral, siiski on olemas ekstreemsed stsenaariumid, kus võib tekkida kahjum.

Esimene kuu tõi pisikese kasumi, USD+ väärtus ja rahakotis olev ETH annab kokku 448,32 dollarit ehk 402,69 eurot. Portfelli arvestus käib eurodes ja üheks tulemuse mõjutajaks on dollari kurss, veidi ka Ethereumi kõikumine.

Mintoses on portfelli tootlus tõusmas, sest uusi laene/väärtpabreid õnnestub osta kõrgema intressimääraga ja madalama tulukusega investeeringud lähevad portfellist välja. Eelmise kuuga võrreldes on siiski mõned laenukontorid intressitaset alandanud. Täienduseks viimasele kokkuvõttele, saab nüüd öelda, et Balti võlakirjaturg toimib normaalselt. Planet42 raskused ei ole investoreid ära ehmatanud ja huvi võlakirjade vastu on püsinud. Näiteks DelfinGroupi võlakirjad märgiti 1,5 korda üle ja ka portfellis olev Modera (MODE) pakkumise baasmaht märgiti 1,8 korda üle. Modera pakkus võlakirju esimest korda ajaloos.

Eleving Group korraldab IPO ehk kõik soovijad saavad märkida laenuandja aktsiaid esmase avaliku pakkumise käigus. Ühe aktsia hind on 1,60-1,85 eurot ja lõpliku hinna panevad paika institutsionaalsed investorid (näiteks investeerimisfondid). Väikeinvestorid saavad märkida üksnes 1,85 euro tasemelt ja kui tegelik hind kujuneb madalamaks, siis ülejäänud raha vabastatakse broneeringust. Lõpuks saavad kõik investorid sama hinna ja aktsiate märkimine kestab 8. oktoobrini. Firma turuväärtuseks kujuneb enne uute aktsiate emiteerimist 160-185 miljonit eurot. Esimese poolaasta puhaskasum oli 15,4 miljonit eurot ja terve aasta kasumi leidmiseks, saab näitaja korrutada kahega, mis annab tulemuseks 30,8 miljonit eurot. Kasutades antud näitajat oodatava 2024. aasta puhaskasumina, siis tuleb P/E (hinna/kasumi) suhteks 5,2 kuni 6 ja selle põhjal võib pidada aktsiat odavaks. Firma avaldas hiljuti enda kasumiprognoosid lähemateks aastateks, need näitajad ei ole küll päris võrreldavad, sest välja tuuakse puhaskasum enne valuutakursside muutust. Sellel baasil oodatakse käesolevaks aastaks 33 miljoni eurost puhaskasumit ja 2026. aastaks peaks puhaskasum ulatuma juba 54 miljoni euro tasemeni. Poolaasta aruande kohaselt oli omakapital 87,7 miljonit eurot, mis tähendab, et turuväärtus on jämedalt arvutades 2 korda suurem ehk P/B (turuväärtus/omakapital) suhtarvuks tuleb ligi 2. Dividende lubatakse maksta 50% kasumist ja väljamakseid tehakse kaks korda aastas. Kui aktsia hinnaks tuleb alumine äär, siis ulatub dividenditootlus esialgu 10% lähedale.

Investeerimisel tuleb vaadata ka riskide poolt ja Elevingi puhul võib päris palju asju valesti minna. Tegutsetakse paljudes riikides ja enamik neist on riskantsed, vaid Balti riigid võib liigitada turvalisteks, moodustades ligi veerandi laenuportfellist. Ülejäänute puhul jookseb sisse nii valuutariski kui ka vähemal või suuremal määral riigiriski. Kõige rohkem on laene välja antud Keenias, mis teeb ettevaatlikuks. Elevingi laenudest 2/3 moodustab sõidukite finantseerimine, mis on veidi turvalisem äri ja kolmandik on tarbimislaenud. Erinevate valuutade langus paistab olema pidev mure, raske on näha, et tegevuspiirkonas võiksid kursid pikaajaliselt liikuda õiges suunas euro suhtes. Valuutakurssidest tulenev kahjum on pigem väike mure, palju hullem on, kui realiseerub riigirisk ja näiteks võetakse ilma oluilise põhjuseta ära tegevusluba. Võimatu on öelda, kas ja millal võiks mõni tõsisem risk realiseeruda, lihtsalt tuleb halbadeks üllatusteks valmis olla. Arvan, et turg võtab arvesse kõrgema riski ja seetõttu pole põhjust loota, et P/E suhe liigub näiteks 10 peale. Kui märkida, siis pigem tagasihoidlikult, kõik oleneb küll investori riskitaluvusest, Elevingi aktsiate alla üle 5% portfellist kindlasti ei paigutaks. Turvalisem on olla võlausaldaja ja viimasel ajal on Eleving pakkunud Mintoses väga head tootlust, isegi üle 14% intressimääraga. Selline tootlus ei ole arvatavasti jätkusuutlik, kuid ka mõnevõrra madalam tulukus tekitab küsimuse, et kas on mõtet omada aktsiaid ja võtta suuremat riski. Mintose kontol on jõudnud Elevingi laenude/väärtpaberite osakaal kolmandikuni. Tuues paralleeli DelfinGroupiga, siis on reaalne oht, et suuromanikud põhjustavad müügisurve ja viivad aktsia hinna alla. Nende jaoks kehtib müügikeeld 2 aastat, peale seda ei ole takistusi ja DelfinGroupi aktsiaid müüs Aigars Kessenfelds, kes omab suurimat osalust Eleving Groupis. Müügisoovi näitab ka aktsiate pakkumine, mille kohaselt emiteeritakse kuni 18,5 miljonit uut aktsiat ja kuni 6 miljonit aktsiat müüvad senised suuromanikud. Võlausaldaja vaatest on aktsiate börsile toomine kindlasti positiivne ja uute aktsiate müügist laekuv raha jõuab firma kontole, kindlustades lähitulevikku. Saadud vahendid võivad vähendada soovi uut raha läbi Mintose kaasata, samuti võidakse kallimaid laene tagasi osta ja see võib viia terve investeerimiskeskonna tootluse allapoole, sest Elevingi osakaal on kõige suurem. Näidisportfelli alt ei märgi aktsiaid ja otsuse teeb lihtsamaks vaba raha puudumine, enda teise konto alt osalen tagasihoidlikult. Kindlasti tasub jälgida enda koondpositsiooni ja võtta väiksemat riski, kui on juba olemas Elevingi võlakirjad ja/või Mintose kaudu antud laenud.

Funderbeamis jätkus langus ja Venture indeksi uueks põhjaks on nüüd 513,60 punkti. Kui mitte arvestada 200 eurost väljamakset, siis võrreldaval baasil langes konto väärtus 4,1%. Funderbeami sissekantud summa on nüüd 3550 eurot, mis tähistab omadega nulli jõudmist, praegu jääb see tase väga kaugele. Funderbeami kontol on vaba raha 44,14 eurot ja see nägi septembri viimasel tunnil välja selline:

Belief Water avaldas II kvartali raporti. Müügitulu jõudis 1,25 miljoni euroni, mis tähendab 24% kasvu. Viimased kaks kvartalit on aastane müügikasv püsinud 24% tasemel. Tulevase müügikasvu nimel tehakse esimesi samme Läti turul, tooted on müügil Circle-K tanklates.

Suletud investeeringud: Lendermarket (realiseeritud kasum 511,06 eurot, viimane info mai 2024 kokkuvõttes).

Näidisportfelli väärtuseks tuli septembri lõpu seisuga 10418,99 eurot, vajudes kuuga 0,24% võrra. Ainsana lõpetas plussis Ameerika aktsiaturg, kuigi enamuse võidust sõi ära dollari nõrgenemine (S&P 500 eurodes +0,85%). Euroopas jäid indeksid miinusesse ja Tallina börsil läks jälle kõige kehvemini (OMXT -1,71%). Euroopa aktsiate langus jäi tagasihoidlikuks (STOXX 600 -0,41%).

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja siin avaldatud arvamusi ei saa võtta soovitusena. Iga investeeringuga kaasneb risk, enne raha paigutamist tee ära oma kodutöö.