November 2024 kokkuvõte

Finantsturgudel saab kõige olulisemaks sündmuseks pidada Donald Trumpi võitu USA presidendivalimistel. See tõi kaasa suure ralli Ameerika Ühendriikide aktsiaturul, koos dollari tugevnemisega ja erakordne tõus toimus krüptomaailmas. Viimasest kahest sai portfell veidi osa, samas ei kerkinud Balti aktsiad. Majandustulemused avaldasid Akola, Ignitis ja IuteCredit, neist kirjutan pikemalt. Kõige paremad tulemused avaldas Ignitis, energiakontserni aktsiad on väga odavad, kahjuks ei ole aktsia hind käitunud ootuspäraselt. Mintoses läheb üldplaanis hästi ja Funderbeam tirib endiselt kogu portfelli allapoole.

LHV väärtpaberikonto (kustutasin konto andmed) nägi 30. novembri seisuga välja niimoodi:

Vaba raha tuli kontole juurde, sest laekusid Akola dividendid, netosummaks oli 10,20 eurot. Konto väärtus langes kuuga 2,5% ja tulenes aktsiate langusest, IuteCrediti võlakirjad veidi tõusid.

Akola (AKO1L, endine Linas Agro) teatas enda majandusaasta I kvartali tulemused. Võrreldes aastataguse perioodiga jäid olulisemad näitajad nõrgemaks, tuleb veel mainida, et tagantjärgi on võrdlusbaasis tehtud korrigeerimisi. Näiteks eelmise majandusaasta I kvartali kasum tõusis muudatuste tulemusena üle 2 miljoni euro. Tähtsamatest näitajatest ulatus käive 384 miljoni euroni (-9%), EBITDA ehk kulumieelne ärikasum oli 27 miljonit eurot (-17%) ja puhaskasumiks kujunes 13 miljonit eurot (-27%). Tagasimineku põhjuseks oli peamiselt väiksem tulu nisuga kauplemisest, need numbrid on väga kõikuvad ja järgmistel kvartalitel ootab firma paremaid tulemusi. Positiivse poole pealt saab välja tuua toidu tootmise, selles kategoorias tõi väga hea kasumi linnuliha tootmine. Ettevõtte muutub üha rohkem (valmis)toidu tootjaks, mis on üldjuhul stabiilsem ja kõrgema kasumlikkusega äri ja seda tehakse teadlikult. Praegu tehakse olulisi investeeringuid, mis lubab oodata suuremat kasumit järgnevatel aastatel. Kui investeeringud on suuremal määral tehtud ja võlakoorem ei tekita probleeme, siis on aktsionäridel põhjust oodata head dividendisaaki. Varasemalt on vihjatud ka aktsiate tagasiostmisele, mida kasutatakse Balti börsidel liiga harva. Kui aktsia hind on madal, siis on mõistlik aktsiaid turult kokku osta ja need hiljem tühistada. See toetab aktsia hinda ja suurendab investorite osalust ettevõttes. Näiteks USA-s on see väga tavapärane tegevus ja on täiendavaks võimaluseks investoritele kapitali tagastamiseks.

Ignitis (IGN1L) raporteeris tugevad majandustulemused, tänu roheenergia ja võrguäri heale kasumile. Kasutan endiselt numbreid, mis on puhastatud ühekordsetest tuludest ja kuludest (adjusted). Esimese 9 kuu olulisematest näitajatest, tõusis EBITDA 397 miljoni euroni (+15%) ja puhaskasum jõudis 213,3 miljoni euroni (+10,5%). Mõlemad näitajad kasvasid ka kolmanda kvartali arvestuses. Head tulemused võimaldasid tõsta käesoleva aasta EBITDA prognoosi 480-500 miljoni euro vahemikku, seni oli see 450-480 miljonit eurot.

Ignitise aktsia on endiselt väga odav klassikaliste suhtarvude põhjal ja ka võrreldes Enefit Greeniga. Neid ettevõtteid ei saa küll päris üksteisega võrrelda, sest Ignitise ärivaldkond on laiem. Enefit Greeni aktsiad on saanud viimasel ajal pihta, sest majandustulemused on jäänud nõrgaks ja hind on juba madalam kui börsile tulles. Eesti ettevõte sõltub rohkem elektri hinnast ja tuuleoludest ning on riskide maandamisel teinud kaheldavaid otsuseid. Suur osa toodangust on suhteliselt madala hinnaga ette müüdud ja see tekitab kõikuvate tuuleolude puhul probleeme. Kui tuul ei puhu, siis tuleb elektrit turult osta, et enda lepingukohustusi täita ja sel ajal kipub hind olema kallis. Väga soodsa tuulekiiruse puhul ei õnnestu jälle ülejäävat elektrit normaalse hinnaga müüa. Ignitis on suutnud enda riskimaandamise tehinguid sooritada palju kõrgema hinna pealt ja kohati on raske uskuda, et saab rääkida kahekordsest hinnast. Viimase aruande kohaselt on väga hea hinnaga tehinguid tehtud kuni 2025. aasta lõpuni, sealt edasi tuleb suurem langus, mis on edaspidi üheks riskifaktoriks. Kahe ettevõtte võrdluses räägib Ignitise kasuks veel kõrgem dividenditootlus ja kergemini teenindatav võlakoormus.

IuteCredit avaldas enda 9 kuu majandustulemused, mille puhul saab öelda, et mõned näitajad on paranenud võrreldes eelmise kvartali raportiga. Poolaasta tulemuste puhul oli peamisteks probleemideks kasumi langus ja kriitilise piirini kukkunud intresside kattekordaja. Esimese 9 kuu puhaskasum oli 7,5 miljonit eurot, mis tähendas 20% langust, samas kasvas kolmanda kvartali puhaskasum. Intresside kattekordaja tõusis 1,6 peale ja on nüüd natukene kõrgemal 1,5 tasemest, millest allapoole ei tohi võlakirjade tingimuste kohaselt kukkuda. Seega on toimunud väike edasiminek, loomulikult võiks antud näitaja olla oluliselt kõrgem. Tulude poole pealt on hästi kasvanud makseteenused ja digitaalne kindlustusvahendus. Enamus ärist on seotud laenude andmisega ja seal valmistab raskusi intressimäärade langus. Grupi tasandil (koos Energbankiga) on bilansimaht üle 400 miljoni euro ja selle kõrvutamisel kasumiga, saab kindlasti öelda, et viimane number on liiga väike. Lisaks tegutsetakse riskantses piirkonnas, peamiselt toimub äritegevus Balkani riikides. Laiemalt vaadates ei saa IuteCredit enda võetavate riskide vastu piisavalt tulu.

Krüptoraha investeeringute puhul oli peamiseks mõjutajaks Donald Trumpi võit USA presidendivalimistel. Trump on varasemates väljaütlemistes krüptosid soosinud ja see tõi kaasa suure hinnaralli, lisaks mõjutas positiivselt dollari tugevnemine.

JLP (Jupiter Liquidity Provider) osaku hind kasvas kuuga 20%, peamiselt tänu üldisele rallile. JLP fond ei ole küll parim investeering kiire tõusu korral, sest seal on lisaks krüptodele veel USDC ja USDT, mis liiguvad ülimalt sarnaselt USA dollariga. Kauplemisaktiivsus oli väga hea ja sealt laekuvad tehingutasud JLP fondi. Keskmiselt saab rääkida ligikaudu 60% (APY) tootlusest, mis tuli puhtalt erinevatest tehingutasudest, infot avaldatakse nädalate kaupa. Võimendust kasutati väga kõvasti ja sealt laekub kenasti tulu. Fondi maht on ületanud 1,3 miljardi dollari taseme, kasutatakse küll mahupiirangut, samas on seda pidevalt kergitatud. Osaliselt on kasv tulnud hinnatõusust, suur maht võib edaspidi tähendada madalamat tootlust läbi laekuvate teenustasude, kui saabub vaiksem periood ja kauplemisaktiivsus alaneb.

Extrafi platvormil olev USD+ väljalaenamine ei ole soovitud tulemust toonud, sest kuuga kasvas kogus vaid 0,39% võrra. Päris hästi tuli küll juurde Extra nimelist krüptoraha, mida ei ole seni arvesse võtnud, väljumisel tekib siit veidi lisatulu. Praeguseks on selge, et käiku läheb uus strateegia, millest saab lugeda järgmises ülevaates. Kõige parema tulemuse tõi tehingutasude jaoks reservis olev Ethereum, mille hind sai osa krüptode rallist. Kahe investeeringu väärtus on kokku 465,51 dollarit ehk 439,99 eurot.

Mintoses on intressitase uute laenude/väärtpaberite puhul püsinud enam-vähem samal tasemel. Kõik investeeringud said tehtud järelturult, sest õnnestus leida veidi kõrgema tootlusega laene kui pakkus põhiturg. Üheks erinevuseks ja ühtlasi eeliseks on võimalus osta järelturult 1 euro kaupa. Põhiturul on miinimumiks 50 eurot ja see tekitab rohkem seisvat raha, mis ei teeni intressitulu. Portfellis olevate laenude tootlus on praegu 11% aastas, tegelikult sooviks veidi rohkem teenida, samas ei ole nõus ka palju suuremat riski võtma. Üldiselt olen arvestanud, et intress võiks olla 1% kuus, nii on hea lihtne arvutada, palju iga kuu juurde tuleb. Lõviosa portfellist moodustavad praegu DelfinGroup, ESTO ja Eleving Group. Tootluse kergitamiseks on veidi ka Nera Capitali ja ID Finance laene. Nera Capitali puhul ei meeldi, et põhiosamakse tuleb perioodi lõpus ja vahepeal laekub sealt vaid intressimakseid, mis ei ole Mintoses tavapärane. Riski seisukohast ei meeldi selline lahendus, sest neid laene ei saa portfellis sujuvalt vähendada. Kui mõne laenukontori puhul midagi ei meeldi, siis esimene lahendus on sinna investeeringud peatada ja tavapäraste põhiosamaksetega hakkavad need portfellist väljuma. Nera Capitali puhul ei teki sellist võimalust, nende äritegevus on ka teistsugune ja seda on keeruline mõista ilma juristi hariduseta. ID Finance puhul on üheks võimalikuks riskikohaks võlakirjade refinantseerimine, mis ei pruugi õnnestuda. Võlakirja tähtaeg on 25.09.2025 ja ilmselt veidi enne seda üritatakse uusi võlapabereid investoritele müüa. Väga oluline on ka intressimäär, kui see kujuneb kõrgeks, siis on laenuandja tulevikus rohkem riskidele avatud. Seega enne võlakirja lunastamist võiks nende laenude hulk olla minimaalne. Ma tegelikult ei kahtle refinantseerimise õnnestumises, aga väikene oht on olemas, eelkõige juhul, kui samal ajal valitseb turgudel paanika. Kuu lõpus oli ID Finance intressimäär väga hea ja pakkus teenistuseks kuni 15,8% aastas.

DelfinGroup on Mintoses suurima osakaaluga ja seetõttu lühidalt laenuandja majandustulemustest. Kolmanda kvartali tulud tegid uue rekordi, ulatudes 16,5 miljoni euroni, kasvades aastaga 25%. Kasum enne makse oli 2,4 miljonit eurot (+11%) ja puhaskasumiks kujunes 1,9 miljonit eurot (-2%). Esimese 9 kuu lõikes on sarnane pilt, tulude kasv on hea, samas ei too see kaasa arvestatavat puhaskasumi tõusu. Üheks põhjuseks on maksumuudatus, usun, et ka Leedu äri käivitamine on kaasa toonud kulude kasvu. Senise ajaloo põhjal on DelfinGroup olnud hea investeering võlausaldajatele (võlakirjade ja Mintose laenude omanikele), samas on kehvasti läinud aktsionäridel. Alates börsile tulekust on aktsiate omanikud saanud kolme aasta jooksul küll korralikult dividende, aga jäävad kokkuvõttes ikkagi miinusesse. Majandustulemused on piisavalt tugevad võlausaldajate jaoks, samas aktsionärid sooviksid näha puhaskasumi kasvu, mis tõstaks otseselt dividende. Praegu ei kehti finantsturgude loogika ja nii on madalama riski võtmine toonud palju suurema tootluse. Balti börside üldine madalseis mängib ka rolli, sest odavalt hinnastatud ettevõtteid on palju. DelfinGroupi aktsionäride seisukohast on kindlasti oluline Leedu äri, mille tulemused hakkavad eeldatavasti järgmisel aastal mõju avaldama.

Funderbeamis uuenes minimaalselt Venture indeksi põhi, milleks on nüüd 491,19 punkti. Enda portfell sai oluliselt rohkem pihta ja vastu tuli võtta 6% langus. Arvesse läheb viimane hind ja päris palju sõltub, kas selleks oli ostu- või müügitehing. Beliefi puhul läks arvesse ostutehingu hind, muidu oleks kukkumine olnud veelgi suurem. Funderbeami kontol on jätkuvalt vaba raha 44,14 eurot ja see nägi novembri viimasel tunnil välja selline:

Shroomwell (endine Chaga) avaldas 9 kuu müügitulemused. Tulude maht ulatus 1,38 miljoni euroni, kasvades aastaga 37%. Suure osa kasvumäärast andsid saadud toetused, mis on rohkem ühekordne tulu. Aruande kohaselt loodetakse veelgi suuremaid toetusi saada, siiski oleks parem kui kasvatatakse müügitulu. Kapitali on juurde kaasatud, mis tähendab mõnigast osaluse lahjendamist. Vaatamata laiemale tootevalikule ei ole paremate päevade tasemele jõutud. Varem tehti puhtalt chaga toodete pealt väga häid tulemusi, nüüd on kasutusel rohkem raviseeni, kuid seni ei ole need edu toonud.

Snabb (endine Barking) teatas oktoobri ja varasemate kuude tulemused ja saab esimesed 10 kuud kokku võtta. Nimetatud perioodi käibeks tuli 1,02 miljonit eurot, mis tähendab 34% kasvu. Nüüd on avaldatud 2023. majandusaasta aruanne, millest lõpuni arusaamine valmistab raskuseid. Käibenumbrid ei lähe kokku Funderbeami andmetega, kus raporteeritakse netokäivet. Tundub, et Äriregistris avaldatakse vaid emaettevõtte (lisaks on mitu tütarettevõtet) brutokäivet. Kasumi osas on tehtud suur edasiminek, sest 2022. aasta puhaskahjum oli 531 tuhat eurot ja see pöörati mullu 87 tuhande euroseks puhaskasumiks. Päris kindel ei ole, kas seal hulgas olid ka ühekordsed tulud, sest 289 tuhat eurot tuli muudest ärituludest.

Suletud investeeringud: Lendermarket (realiseeritud kasum 511,06 eurot, viimane info mai 2024 kokkuvõttes).

Näidisportfelli väärtuseks tuli novembri lõpu seisuga 10444,30 eurot, vajudes kuuga 0,80% võrra. USA aktsiaturg tervitas Donald Trumpi võitu, mis tõi kaasa hinnaralli. Lisaks indeksi tõusule, tugevnes oluliselt ka dollar, mis andis kokku suure võidu (S&P 500 eurodes +8,77%). Euroopa aktsiad ei saanud eriti tõusust osa, sest kardetakse tollitariife uue presidendi poolt (STOXX 600 +0,96%). Tallina börs on koos Balti börsidega jätkuvalt surve all, kuigi aktsiate hinnatase on siin väga soodne (OMXT -1,16%).

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja siin avaldatud arvamusi ei saa võtta soovitusena. Iga investeeringuga kaasneb risk, enne raha paigutamist tee ära oma kodutöö.